"pealinlasena" - 1 õppematerjal

Eesti kergejõustiku ajalugu

42 ületati alles 24 aastat hiljem. Kergejõustikku hakati aktiivselt harrastama ka soomusrongide rügemendis ja Tapa Ühisgümnaasiumis. Rotilageda spordiplatsi rajamiseni jõuti siiski mitu aastat hiljem. 1934. aastal kordas Konstantin Ivanov tuule toetusel Ruudi Toomsalu nimel olnud Eesti rekordit 100 meetri jooksus 10,7. Paljud selleaegsed tegijad - Johannes Erna, Otto Lahti jt siirdusid karjääri jätkama Tallinna ja saavutasid hilisemat edu pealinlasena. 1946. aastal oli Õilme Rajala Eesti noorterekordi omanik kõrgus- ja kaugushüppes. 1947. aastal püstitas Valve Lass Eesti rekordi neidude kuulitõukes. Lemmi Laudisaal oli ühtviisi hea kaugus- ja kõrgushüppes, tõkkejooksus ja kuulitõukes, kuuludes Eesti paremikku veel mitmevõistluseski. Vabariigi esindusvõistkonda jõudsid pikamaamees (5-kordne vabariigi meister) Aksel Laul ja vasaraheitja Aadu Krevald. Aadu Krevald on praegu üle