1.Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. 7. Mineraal ained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised Lihasgrupp Suuremad Ülesanne ühendid aga elastsuse. lihased 3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead
1) Skeleti e vöötlihased-koosnevad vöötlihasrakkudest,kinnituvad kõõlustega luudele, alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired 2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele, 3) Silelihased-vooderdavad siseelundite seinu, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas,kõhu sirglihas,seljalihas VÖÖTMELIHASED 1) Õlavööde-deltalihas, 2) Alavööde-suur tuharalihas,rätsepalihas JÄSEMETE LIHASED 1) Käelihased, õlavarre 2pealihas, õlav. 3pealihas 2) Reissirglihas,külgmine pakslihas,keskimine pakslihas,pikk varvaste sirutajalihas,reie kakspealihas,käksiksääremarjalihas
depoodest välja ja transpordib hapnikku. · suureneb kopsumaht · paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb) · luud muutuvad tugevamaks · lihased muutuvad tugevamaks · paraneb koordinatsioon · suureneb painduvus ja liikuvus on hea LIHASTE SÜSTEEM Lihaste jaotus lähtub eelkõige nende asendist. Vastavalt luustiku jaotusele rühmitatakse keha lihased üldiselt pea-, kere- ja jäsemete lihased. Pealihased on mälumis- ja miimilised lihased. Mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada. Näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone rõõmu, hirmu, viha jne. Kere lihastiku moodustavad kaela-, rinna- ja kõhulihased. Kehaosade lihaseid kirjeldatakse kihtide kaupa süvemalt pindmisele. Kõige pikemaks lihaseks on rätsepalihas, kõige suuremaks lihaseks tuharalihas ning mõõtmetelt kõige väiksemad lihased on silmamuna liigutavad lihased.
- - - - - 3.7 Lihased Nimeta ning näita joonisel 3 kerelihast, jäsemete lihast ja pea lihast. Kerelihased Jäsemetelihased Pealihased - - - 3.8 Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia Kirjuta millega on tegu. · Aeglased · Kiired väsimus-resistentsed _________________________ · Kiired kiireltväsivad · Aeglased oksüdatiivsed · Kiired oksüdatiiv-glükolüütilised _________________________ · Kiired glükolüütilised 3.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia
· Toestab keha pehmeid kudesid. · Annab kehale kuju. · On lihastele kinnituskohaks. · Võimaldab sooritada liigutusi. · Kaitseb siseelundeid. · On mineraalainete talletaja. · On vereloomeelund (punane luuüdi). · On rasvade talletaja (kollane luuüdi). · LIHASED · Pealihased: silmade liigutamine; mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada; näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone. · Kaelalihased: tõstavad ja pööravad pead; neelamine; käte tõstmine. · Rinnalihased: liigutavad õlavart; süda-vereringe; hingamine. · Kõhulihased: hingamine; keha liigutamine; tasakaalu hoidmine; keha
Tegevuselt on nad sarnased skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele. Südamelihased töötavad automaatselt rütmiliselt. Silelihased vooderavad siseelundite seinu ja nende tegevus ei allu samuti meie tahtele. Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt ja väikese jõuga. Soolte lainelised liigutused on silelihaste kokkutõmbumiste ja lõtvumiste tulemus. Inimeste lihastik. Skeletilihased moodustavad 40% täiskasvanu kehamassist. Lihased jaotatakse pea-, kere- ja jäsemete lihasteks. Pealihased jaotuvad mälumis- ja miimilisteks lihasteks. Inimesel on näoilmeid võimaldavad lihased väga hästi arenenud. Me saame väljendada emotsioone rõõmu, viha ja hirmu, kurbust jne. Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Lihaste energiavarustus. Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energia saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub varustatusest toitainete ja hapnikuga.
Lihased jagunevad kolmeks: kere-, jäsemete- ning pea ja kaelalihased. Kerelihased: - seljalihased - rinnalihased - kõhulihased Jäsemete lihased: - õlavöötme lihased - õlavarre lihased - küünarvarre lihased - käelihased - vaagnavöötme lihased - reielihased 25 - säärelihased - jalalihased Pea ja kaelalihased: - pealihased - kaelalihased 6. Närvisüsteem (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 532-598) 6.1. Sissejuhatus Inimese organismile avaldab pidevalt mõju teda ümbritsev väliskeskkond. Organismi talitluste olemus seisneb selles, et organism võtab pidevalt vastu välisärritusi ja reageerib sellele ühel või teisel viisil. Sellega seoses toimuvad organismis väga keerukad
34 Südamelihased on vöötlihased, mille rakkudes on mitu tuuma. Tegevuselt on nad sarnased skeletilihastega, kuid ei allu meie tahtele. Südamelihased töötavad automaatselt rütmiliselt. Silelihased vooderavad siseelundite seinu ja nende tegevus ei allu meie tahtele. Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt ja väikese jõuga. Soolte lainelised liigutused on silelihaste kokkutõmbumiste ja lõtvumiste tulemus. Skeletilihased jaotatakse pea-, kere- ja jäsemete lihasteks. Pealihased jaotuvad mälumis- ja miimilisteks lihasteks. Näoilmeid võimaldavad lihased on inimesel väga hästi arenenud. Me saame väljendada emotsioone – rõõmu, viha ja hirmu, kurbust jne. Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energiat saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub toitainete ja hapnikuga varustatusest.
annaabi.ee 
