Tööleht 4: Valguse ja aine vastastikmõju
osa valgusest pääseb tilgast iga korraga välja, nii et igaks
järgnevaks kaareks jätkub üha vähem valgust. Tavalised on
kahekordsed vikerkaared, kõrgemat järku on väga haruldased või
õigem oleks ehk öelda, et need pole naljalt märgatavad.
0. järku vikerkaar on samuti üsna ebatavaline, sest siis ei toimu
sisepeegeldust, vaid valgus lihtsalt läbib piisad. Selle tulemusena
on näha oranzikat sära või kuma päikese pool (olen näinud, vt
fotot).
1. järku vikerkaar ehk peakaar on tavalisim. Sellega koos on
tavaliselt näha ka 2. järku vikerkaar ehk kokku topeltkaar. 2. järku
kaar on antisolaarsest punktist umbes 51 kraadi kaugusel ja selle
värvijärjestus on peakaarest vastupidine.
3. järku vikerkaar on tavaliselt väga nõrk, sest paljukordse
sisepeegeldumise tulemusena on valgus juba tilgast pääsenud
enamjaolt välja ja kaare tekitamiseks ei jätku valgust. Seda järku
kaar tekib päikesega samas suunas, olles päikese keskpunktist