Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m
Pea suu Helga Nou Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on t...
Helga Nõu Vastseliina G ümnaasium Semmo Hõrn Helga Nõu elulugu Helga Nõu (aastani 1957 Raukas) s ündis 22. septembril 1934 Tartus, elas Tallinnas aastatel 1936 41. Alates 1942 aastast elab ta Rootsis, kus õppis pedagoogiks ja t öötas aastaid sellel erialal. Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probl...
Ville: 1) Ville, poiss kellel on eriline oskus mitte välja näidata seda, mis peitub tema mõtetes ja sügaval südamel. Ta välimine mask jättis mulje tavalisest koolipoisist, kuid tegelikult oli ta süda murtud. Ta südant vaevasid mured ja ta ei saanud neid kellegagi jagada, kindlasti tegi see tema olemise veelgi halvemaks. Probleemid mis teda ümbritsesid kasvatasid temast noormehe, kes mõtles peaga. 2) Tiina üks suurtemadest probleemidest oli see, et ta oli väga pikk tüdruk, veelgi rohkem läks ta vihale, kui tema sugulased seda talle ikka ja jälle ütlesid. Isegi Tiina klassivennad kutsusid teda lipuvardaks. Tiinat häiris ka tema suur nina ja väiksed silmad. Vahel tundus talle, et tema vanemad ei hooli ega taha teda mõista. Tiina väikevend Kalle käis talle ka kohutavalt närvidele ja nad tülitsesid alalõpmata. Poiss Ralf, kes tiinale meeldis ei vaadanud tüdruku poolegi. Ralf veetis tiinaga koos aega vaid Tiina unistustes. 3) Tegelaste vahel ...
docstxt/134944529247.txt
Helga Nõu "Pea suu!" Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina ...
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - ...
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu
Autojuhid ei pea kinni piirkiirusest Tänapäeval on suureks probleemiks kiiruse ületamine, millest on põhjustatud ka paljud autoõnnetused. Politsei korraldab tihti reide, et kontrollida inimeste kohusetundlikust ning karistada kiiruseületajaid. Kahjuks leidub väga palju kohusetundetuid inimesi, kes ei arvesta isegi mitte väikeste lastega. Noor naine nelja lapsega ületas kiirust ligi 30 km/h. Tartu maanteel Vaidasoo kandis ületas kiirust noor naine, kel oli autos peale tema veel neli väikest last. Naine küll püüdis ennast välja vabandada, et kiirustas laeva peale kuid selline kiiruseületamine pole vabandatav sellise põhjendusega. Selline kiiruseületamine pole lubatud ning on seadusega karistatav. Enam kui 20 km/h kiirust ületanud inimesi oli kokku 10, kiiruseületajaid üleüldse oli kokku 21. Ilmselgelt on seda ühe päeva kohta liiga palju ning üleüldse peaksid olema inimesed palju ette...
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju o...
advo.kaat <20:-kaadi, -.kaati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist . Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus...
Konnaujumine Pea asend + kehaasend + kordinatsioon Kehaasend Ründenurk varieerub kogu tsükli vältel Enim horisontaalne keha asend on libistamise ajal, pärast jalgade lööki Sissehingamisel on suurim keha ründenurk Tsükli liikumise ajal on pea keha pikiteljega, kaela lihased on lõdvestatud, ujuja vaatab ette-alla Liigutuste koordinatsioon Liigutuste ratsionaalne kasutamise ülesanne on võimalikult vähe kaotada kiirust ettevalmistus liigutustel ja maksimaalselt suurendada seda käte ja jalgade sõudmise ajal Liigutuste koordinatsioon Sobivaim on järgmine koordinatsioon. * käte sõudmise ajal jalad on sirutatud pikki
,,Elagu!", ,,Terviseks!", ,,Palju õnne!" soovimine, aga ka kellegi mälestuseks klaasi tõstmine, on rituaalid, mis meid sageli ühendavad. Ega muidu ei lauldaks ka nalja- või ülistuslaule viinast, õllest, sampanjast ning joomisest üldse. Meeldiv on olla meeldivas seltskonnas, kus heade ja väga heade jookidega parajal määral klaasi tõstetakse, kus on laulu ja nalja, lusti ning rõõmu. Mu kallid kaaslased! "Võta pits ja pea aru!" on vanasõna, mida ei kasutata ainult sõnakõlksuna, vaid mille taga peitub mõtlemapanev sõnum või soovitus. See on õpetus mitte ainult mulle, teile, vaid kogu ühiskonnale.
Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud oma vanematega hästi läbi. Tall tekkis selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Vil...
Kui ma oleksin Apollon Vanas-Kreekas olid jumalad väga tähtsad. Nendesse usuti ja loodeti, et nemad aitavad inimest igas olukorras. Jumalaid oli päris palju, et iga eluvaldkond oleks kaitstud ja hoitud. Mina oleksin valguse- ja ennustusjumal Apollo. Mind sümboliseeriks inimeste poolehoid, kuna püüan neid aidata, et tulevik neile halba ei tooks. Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene...
Aleksander Torjus ,,Sina ei pea mitte imestama'' Herman Eek XI K 10. augustil 1961 Ülejõe küla, Rae vald Lagedi 8-klassilise kool Harju kaugõppekeskkooli filiaal Eesti NSV sideministeeriumi arvutuskeskus Tallinna polütehniline instituut automaatika ja telemehaanika Estron, Elcoteq OÜ Hardmeier tootmisjuht http://valimised.err.ee/? c=3&id=1303&view=2&ds=5159&kid=2464 Tänan kuulamast!
Noored poisid satuvad lennuõnnetuses üksikule saarele, ilma ühegi täiskasvanuta, peavad noorukid ise hakkama saada. Poisid teevad üksteisega tutvust ning valitakse välja "pealik". Kuna pealikuks kandideerib kaks poissi (Ralph ja Jack) tekib Jackil väike viga Ralphi vastu. Jack on väljas jahtimise pärast. Poisid ostustavad moodustada lõkke suure mäeotsa, et mööda sõitvad lennukid näeksid nende signaali. Tule saamiseks, kasutatakse Põssa prille. Lepiti kokku, et tuli peab koguaeg põlema. Jacki vahetuse ajal, läks Jack osade poistega jahile. Loomulikult oli see neil edukas aga ajal mil, Jack jahil oli, sõitisin lennuk mööda. Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud siiski õigeks ajaks. Lõpuks jõudis Jack oma semudega tippu. Ralph ütles, et lennuk sõitis mööda ja täna Jackile kustus tuli ära. Jack ütles, et liha oli vaja. Ralph väitis, et kui tuli oleks põlenud, oleks lennuk seda märganud ja nad oleksid abi saanud. ...
,aga jällegi ühest väikesest teost. Üks vale viib teiseni, teine kolmandani ja nii lõpuni, kuni enam keegi ei suuda vastutav olla oma tagajärgede eest. Ühiskonnas puudub vastutus ja eneseaustus, rääkimata teiste austamisest. Kõigile on teada see, et kus juba on, sinna tuleb juurde ja kuhu oodatakse, sinna jäädaksegi ootama. Samamoodi on ka vihmaga, meil Eestis sajab ja sajab paduvihma, kui kõrbetes inimesed, taime- ja loomaliigid surevad veepuuduse tõttu. Kuid alati ei pea vihmapiisad olema negatiivse toimega, nagu näiteks annetustega on nii, et kui igaüks annab sendi, siis saab varsti euro ja sellest võib saada kasuliku summa kokku, millega toetada haiglaid, puuetega lapsi, koole, lasteaedu või vanureid. Igalpool meie ümber on seosed. Vastutused tulevad iga meie liigutusega meie õlule ,kuid enamus meist saadavad vastutuse edasi järgmisele. Olen ma esimene või viimane vihmapiisk uputuses, süüdi olen ma siiski.
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk ja seejuures klassi kõige pikem tüdruk. Ta oli isegi oma klassi poistest pikem. Selle tõttu kutsuti teda lipuvardaks. Veel oli Tiinal mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Kuid Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud nimelt o...
Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele (pilt7, 8). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 7 Pilt 8 4. Toetada teine küünarvarrest kõverdatud käsi peopesaga voodile, hästi patsiendi lähedale (pilt 9), voodist maas olev jalg on kõverdatud (pilt 10). Pilt 9 Pilt 10 5. Tõsta patsiendi pea ja ülakeha: töötada voodil oleva käega (pilt 11) ja maas oleva jalaga
Ma ei viitsi seda peab julgema lausuda, neid snu ei tohi hbeneda. On tarvis kinkida enesele hetki, mil sa ei tee mitte midagi. Mil sa lihtsalt elad, oled niisama olemas ilma konkreetse sihi vi lesandeta nagu mingi taim vi kass pikesepaistel. Vedeled, juturaamat kes, diivanil, tukastad, loivad mda linna Ld niisama aega surnuks. Lased oma ellu natukene hku, et see ei sarnaneks liialt tellisseinaga. Kas vi ndalavahetustel, kas vi puhkuse ajal. Paljudel inimestel on ju kombeks planeerida oma puhkust tpselt samamoodi nagu tpevigi. Tuleb teha remonti ja harida aeda, klastada suveteatrit, korraldada saunapidu, astuda lbi tkaaslase juubelilt Turismireisil on tingimata tarvis tormata he vaatamisvrsuse juurest teiseni, kia peva jooksul lbi vimalikult palju muuseume. Milleks? Taas ehitatakse tellisseina, laotakse seda kiiruga kokku ahmitud muljetest. Pole kahtlustki, et sedasi ringi kihutades juhtub nii mndagi, mr tuleb pikk. Aga hku seal pole...
Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja IKT osakond Minu Nimi IT-106 Ülesande nimi Juhendaja Nimi Tartu 2009
" Ma suudan hüpata üle lompide" Alan Marshall Tegevusaeg : 20.sajand. Tegevuskoht : Austraalia, Turalla. Tähtsamad tegelased : Alan, Ema, Isa, Joe. Põhiprobleem Alan oli ühest jalast halavatud ning ta pidi liikumiseks kasutama karke, kuid sellele vaatamata tahtis ta teha kõike seda, mida teised poisidki, kuid ta võis see juures saada haiget või ennast vigastada. Minu arust oli see peamiseks probleemiks, et ta üritas hakkama saada asjadega, mis käisid talle natuke üle jõu. Alan'i iseloomustus Vapper, enesekindel, tahtejõuline, iseseisev, püüdlik. Tsitaat "Kui sa ei anna alla, ei saa sa kunagi lüüa."
tulema vähem kui 1 dollariga päevas. maailma vaeseimatest inimestest. TE AD , et . . . NÜ ÜD SA • • Tänapäevased Me sõltume inimestest, oma kes ise kaubandusreeglid onelavad äärmises ebaõiglased, hommikusöögil •Õiglane kaubandus vaesuses eelistades pea ja rikkaid on üks võimalus jakelle heaolu võimsaid poolest otseselt sõltub ning maailmast. muuta kõige otseselt jättes kõige vaesemate meie elu vaesemad
Näituse retsensioon Andrus Noorhani „Pea laiali otsas läbi linna” 2.novembril külastasin ma näitust nimega „Pea laiali otsas läbi linna”. Tegemist oli fotonäitusega, millega fotograaf tegi kummarduse 1960.-1970.aastate fotograafidele, tänu kelle piltidele on ta üles kasvanud. Andrus Noorhani on sündinud 1961.aastal ja kasvanud Tallinnas. Ta on erialalt fotograaf ja samuti on ta ka fotograafiaõpetaja ja Eesti Fotokunstiühingu juhatuse liige. Andrus õppis ülikoolis matemaatikat ning on ka töötanud programmeerijana ja kaitseväe ohvitserina, kuid praegu ainult fotograafina. Näitus avati esimesena 27.veebruaril Pärnu kontserdimajas. Mina aga käisin seda vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses. Tegemist oli must-valgete piltidega, mis just mulle väga meeldis. Tunda oli retrohõngu ja pildid olid kõik erinevate nurkade alt. Esimene pilt kujutas Tallinna vanalinna, kus kaks inimest jalutasid mööda kivitän...
Lapse kohustus hoida oma tervist: · laps peab hoidma oma tervist; · laps peab vastutama isikliku hügieeni eest; · laps peab toituma tervislikult; · laps peab arendama oma kehalist võimekust; · laps peab puhkama (magama) ja viibima värskes õhus. Lapse õppimise kohustus: · laps peab täitma koolikohustust; · laps peab õppima vastavalt oma võimetele; · laps peab õppima tegema ea- ja võimetekohast tööd (ei pea silmas tööd töö seadusandluse tähenduses); · lapsel on kohustus austada oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last · laps peab valmistuma iseseisvaks eluks.
,,Meid on niivõrd kaua ja kohutavalt hirmutatud, et enam ei olegi õudne," kirjutas üks loodusajakirja lugeja Interneti-foorumis. Globaalsest soojenemisest kõneldakse ja kirjutatakse palju, pea iga päev luuakse uusi hüpoteese ning dementeeritakse vanu. Mitmed arvamuse avaldamised ja artiklid on üksteisega vastuolus ning tekitavad mõtete virvarre, mis on otseseks põhjuseks inimeste apaatia tekkele keskkonna suhtes. Järgnevalt üritan süstematiseerida pea kõigile kättesaadavat informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine, Päikese ja vulkaanide aktiivsuse muutumine
Eestlane välismaal Eestlaste esimene suur väljaränne Eestist algas 1850. aastatel. Tuhanded eestlased suundusid Venemaale, lootuses alustada uut ja paremat elu, kuna Eestis tekkis rahvastiku suure juurdekasvu tõttu maapuudus. Lisaks soosis Venemaa koloniaalpoliitika Balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele. Kahekümnenda sajandi teisel poolel asustasid Vene Impeeriumi alasid ligi kakssada tuhat eestlast. Järgmine suur Eestis lahkumine oli 1920. Aastatel, kuid hoopis teistel põhjustel- Eesti Vabariigi ebastabiilne majanduslik ja poliitiline olukord. Mindi laiali üle kogu maailma- Austraaliasse, Ameerikasse, Argentiinasse ja mujale. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi kümneid tuhandeid eestlasi. Rahvastikuministri büroo andmetel on Eesti hetkel üks suurima välissündinud elanikkonna suhtarvuga riike Euroopas. Nimelt moodustavad võõrsil elavad ...
Igavene laps Meie hinges säilib laps kogu elu vältel, ka siis, kui oleme juba vanad. Miks meis elutsev lapsikus elu jooksul ei kao või tema mõju meie tegemistele ei vähene, seda ei tea meist keegi. On see siis hea või halb, seda ei oska öeldagi, kuid just see omadus hoiab meid erksana aga siiski paneb meid vahel nii mõndagi piinlikusse olukorda. Muserdav on vaadata inimesi, kellel on alati morn nägu peas, kes suhtuvad kõikidesse oma tegemistesse ülisuure tõsidusega ning kes üleüldse elust mingit rõõmu ei tunne. Vähemalt välja nad seda ei näita. Palju parem on enesetunne siis, kui vaadata inimest, kes naeratab tihti, kes suhtub asjadesse võimalikult positiivselt ning näeb kõiges halvas kasvõi kübekestki head. Teine lapselikkust väljendav külg inimeses pole nii positiivne. On ju teada, et lapsed solvuvad tihti tühja-tähja peale ning trambivad jalgu vastu maad või nutavad, kui oma tahtm...
Plot Overview Jane Eyre is a young orphan being raised by Mrs. Reed, her cruel, wealthy aunt. A servant named Bessie provides Jane with some of the few kindnesses she receives, telling her stories and singing songs to her. One day, as punishment for fighting with her bullying cousin John Reed, Jane’s aunt imprisons Jane in the red- room, the room in which Jane’s Uncle Reed died. While locked in, Jane, believing that she sees her uncle’s ghost, screams and faints. She wakes to find herself in the care of Bessie and the kindly apothecary Mr. Lloyd, who suggests to Mrs. Reed that Jane be sent away to school. To Jane’s delight, Mrs. Reed concurs. Once at the Lowood School, Jane finds that her life is far from idyllic. The school’s headmaster is Mr. Brocklehurst, a cruel, hypocritical, and abusive man. Brocklehurst preaches a doctrine of poverty and privation to his students while using the school’s funds to provide a wealthy and opulent l...
Plot Overview An imaginative and mischievous boy named Tom Sawyer lives with his Aunt Polly and his half-brother, Sid, in the Mississippi River town of St. Petersburg, Missouri. After playing hooky from school on Friday and dirtying his clothes in a fight, Tom is made to whitewash the fence as punishment on Saturday. At first, Tom is disappointed by having to forfeit his day off. However, he soon cleverly persuades his friends to trade him small treasures for the privilege of doing his work. He trades these treasures for tickets given out in Sunday school for memorizing Bible verses and uses the tickets to claim a Bible as a prize. He loses much of his glory, however, when, in response to a question to show off his knowledge, he incorrectly answers that the first two disciples were David and Goliath. Tom falls in love with Becky Thatcher, a new girl in town, and persuades her to get “engaged” to him. Their romance collapses when she le...
Andmine Tõeline külluse ligitõmbamise saladus peitub andmises – anna, anna kõike mida saad. Need võivad olla väikesed asjad, kuid kõik, mis on antud heast südamest, hea tahte ja tundega, tuleb sinu ellu mingil moel tagasi. Pea alati meeles, et anda võib ka häid sõnu, tegusid, need ei pea olema materiaalsed asjad. Positiivsed enesesisendused külluse ligi tõmbamiseks: Ma naudin oma rikkust, ma olen seda väärt. Mida rohkem ma annan, seda rohkem ma saan ja seda õnnelikum olen. Olen nüüd valmis vastu võtma kogu seda rikkust ja rõõmu, mida elu mulle pakub. Ma olen rikkuse ja õnne ära teeninud. Olen nüüd rikas ja õnnelik. Kõiksus hoolitseb kõige eest. Ma usaldan elu.
saatsega. Ta oli uhke ning lootis et taevas selgub siiski õiglus. Negatiivne oli vb see et ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning oli liiga leebe, leplik oma saatuse suhtes. Parisina reedab oma suhte ise ja kogemata. Ta sosistab vürsti kõrval olles Hugo nime ning vürst kohkub seda kuuldes ja mõistab mis toimub. Sel hetkel olid nad üksteise embuses ning voodis. Hugole määrati surmanuhtlus, löödi pea kirvega maha. Parisina karistus oli et ta pidi seda pealt vaatama. Siiski ei teatud Parisina surmast eriti midagi, arvati et ta pandi kloostrisse või suri mõõga või mürgi läbi. Vürst Azo polnud õnnelik kuna ta kahetses et lasi vihahoos oma poja tappa. Tegelikult nägi ta pojas iseennast noorena. Nad olid sarnased nii välimuse kui ka käitumise poolest. Ta oli ise ka noorena kõrvalekaldeid teinud. Teoses oli romantiline vb see, et hoolimata kõigest saadi ikka kokku,
Känguru 8.B klass Kristin Kaskema Elukoht Elab Austraalias ja Uus- Guineal ja sealse piirkonna väikestel saartel Suuremad kängurud on kohandunud elama Austraalia maastikutel inimeste poolt loodud muudatustega ning kuigi paljud nende väiksemad sugulased on ohus, on neid ikkagi küllaga Elukoht: hõrendikud, savann või põõsastud, neid leidub nii tasandikel kui mägedes Eluviis Päevase eluviisiga Ei ole agressiivsed, kui aga sundida neid kaitsma, võivad nad saada ohtlikuks Känguru liike: Hiidkänguru (Macropus) Metskänguru (Protemnodon) Puiskänguru (Dendrolagus) Kaljukänguru (Petrogale) Toitumine Taimtoidulistena täidavad nad Austraalias looduses selle ökonisi, mis muial mandreil sõralised Osa neist sööb ainult kindlat liiki taimi Inimene on hävitanud mitut liiki känguruid, kui põllu- ja aiakahjuritena ning muutnud need niiviisi väga haruldaseks Söövad lehti, liaane, sõnajalgu, metsmarju ja puuvilju Vahel söövad ka l...
valminud gravüüri "Viljandi Maastik" järgi. Akt Daamid Daami portree Eesti neiu Kompositsioon Naiseportree Araabia poisi pea Puugravüür Claude Akt Absini jooja Astrid Kabaree Berberi poiss Dekameroon Kolm figuuri Kompositsioon Moonika
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS India elevant (Elephas maximus indicus) on 5-10 meetrit pikk. Ta on kõhnem, kuid pikem kui teised aasia elevandid. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. ...
Nali ,,ma leiutasin vahendi läbi seina nägemiseks akna" on aegunud. Tänapäeval on tõesti olemas vahendid, millega läbi seina inimeste keha näha võimalik on. Aastasadu tagasi tekkis sõja ajal Sitsiilias maffia. Praeguseks on tema mõjuvõim politsei omast suurem. Tegelikult valitsebki maffia mõnes kohas politsei üle. erinevate gruppide vahel toimuvad hullumeelsete tagajärgedega sõjad. Mafioosod ei kõhkle päästikule vajutada. Lähtudes seadusest ,,kes suud ei pea, peab surema", mõrvatakse inimesi, kes juhuslikult vales kohas valel ajal viibinud on. Ei aita ka lubadus vaikida - oht oleks siiski olemas. Teine võimalus on maffiaga koostööd teha. See aga tähendaks elu muutmist maffia meele järgi. Karm tõsiasi on ka see, et kuna maffia valdustes on suured kogused väga häid relvi, peab politsei nende ostmiseks maffiale kurjategijatele lubama samuti koostööd.
�� # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # #K#A#T#O#L#I#K#U# #K#I#R#I#K# #K#E#S#K#A#J#A#L## ## # # # # # # # # # # # # # # # # # # ## ## #K#e#s#k#a#j#a#l# #o#l#i# #s#u#u#r#e#m# #o#s#a# #E#u#r#o#o#p#a# #e#l#a#n#i#k#u#d#e#s#t# #k#r#i#s#t#l#a#s#e#d#.#n#a#d# #u#s#k#u#s#i#d# #a#i#n#s#a#s#s#e# #J#u#m#a#l#a#s#s#e# #j#a# #k#u#u#l#u#s#i#d# #�#h#t#e# #k#o#g#u#k#o#n#d#a#,#K#a#t#o#l#i#k#u# #k#i#r#i#k#u#s#s#e#,## #m#i#l#l#e# #p#e#a# #o#l#i# #R#o#o#m#a# #p#a#a#v#s#t#.#k#i#r#i#k# #k#o#o#s#n#e#s# #p#a#l#j#u#d#e#s#t# #p#i#i#s#k#o#p#k#o#n#d#a#d#e#s#t#.#n#e#i#d# #v#a#l#i#t#s#e#s#i#d# #p#i#i#s#k#o#p#i#d#.#p#i#i#s#k#o#p# #j#u#t#l#u#s#t#a#s# #k#a#t#e#d#r#a#l#i#s# #j#a# #k#a#n#d#i#s## #v#a#s#t#u#t#u#s#t# #k#�#i#g#e# #e#e#s#t# #,#m#i#s# #t#e#m#a# #p#i#s#k#o#p#k#o#n#n#a# #k#i#r#i#k#u#t#e#s# #t#o#i#m#u#s# #,#s#a#m#u#t#i# #p#i#d#i# #t#a# #h#a#l#d#a#m#a# #k#i#r#i#k#u#l#e# #k#u#u#l#u#v#...
KIRJANDUSE KONSPEKT Kohustuslik kirjandus: · Romaanid 1. ,,Oliver Twist" 2. ,,Punane ja must" 3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajasta...
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu
Eesti keel kui ohustatud väärtus Keele-elu on tänapäeva maailmas väga tihedalt seotud riigi- ja ühiskonnaeluga ning paljude keelte suhtes väga ülekohtune, keele ja murde piir on hägune. Keele säästmiseks ei pea me muretsema, vasd seda kasutama. Vahel öeldase, et eesti keeles ei saa ühte või teist väljendada ning selle pärast on see vale puha, aga loomulikult tuleb me ellu kogu aeg uusi asju mida tuleb kuidagi nimetada, nagu näiteks teadusleiutised, uus tehnoloogia ja palju mud, kuigi iseenesest pole head nimetust kerge leida. Eesti keelt kasutame meie, meie vanemad ning ka meie esivanemad on seda igapäevaseks kommunikatsiooniks kasutanud
(skorpionilised, ämblikulised, lestalised). 3. Heksapoodid (Hexapoda), kuhu alla kuuluvad putukad ja siselõugsed. 4. Hulkjalgsete (Myriapoda) alla kuuluvad sadajalgsed, tuhatjalgsed, harvjalgsed, harusabased. 5. Vähid (Crustacea), kuhu alla kuuluvad lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, kõrgemad vähid. (Vikipeedia1) Putukate klass Kehaehitus Putuka keha koosneb kolmest osast: pea, rindmik ja tagakeha. Pea koosneb 6 lülist. Pea tagumine osa on kukal, eesmises osas on kiirmik, tundlate vahel on laup ning tundlate all asub näokilp. Tundlad koosnevad 5 tavaliselt kolmest osast. Basaalsegmendi ehk aluslüli abil kinnitub tundel pea külge. Peale seda on pöördlüli, millel on Juhnston´i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta.
Mis juhtub kui liiga palju alkoholi tarbida Alkoholi liigtarbimine põhjustab mitmesuguseid probleeme. Alkoholi liigtarvitamist kui haigust nimetatakse alkoholismiks. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada.Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata ainult leevendada. Alkoholism võib lõppeda surmaga. Joobes olekuga kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste isegi mitmenädalaste joominguteni. Alkoholi tarvitanud inimesel kaob kontroll oma käitumise üle. Tehakse tegusid mida ei tohiks teha, näiteks varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine. On suur võimalus sattuda politseisse. Psüühikahäire puhul hakkab haige nägema nägemusi ja võib kuulda hääli. Haige näeb, et ta viibib sõprade seltsis, need räägivad temaga ja pakuvad viina, haige võtab pitsi vastu ja joob selle ära, tundes, kuidas viin kurku kõrvetab. Tekivad luulumõtted. Raha probleemidega puutub haige varem...
Igal inimesel on õigus oma põhiõigusele. Arutan majandusliku-sotsiaalse inimõiguste üle. Õigus tööle ja puhkusele. Inimesel on see õigus olemas, kuid osad ei puhka nii palju, kui peaks. Võtame näiteks juhid, kes kaupa veavad ja enamuse töö ajast rooli taga on. On neid, kes ei pea kinni puhke aegadest, kuna kaup on vaja viia sihtkohta. Inimesed, kes on madala palgalised, ei pea nendest kinni, kui ülemus lubab töötada, puhkepäevi võtmata. Arvan, et selliseid asutusi on olemas küll, ise olen töötanud asutususes, kus ülemus ei tahtnud puhkust anda, kuna töötajaid on vähe. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Osadel perekondadel puudub puhas joogivesi või pole majas üldse vett, kuna pole raha selle teostamiseks. Riik peaks kõiki abivajajaid selles osas toetama. Siin tuleb tihti appi meedia, kus kajastatakse
mida otsid. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus see, mis kehtis eile, ei pruugi enam täna 100% paika pidada, tasubki otsida kõige värskemat infot. Samas on siin äärmiselt oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. Vajadust e-turunduse õppematerjali järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted tegutsevad internetis turundades üsna huupi (Kirst 2007, Visnapuu 2008, Tammeoks 2010).
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
Laboratoorne töö nr 4 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk ja lähteandmed Töö eesmärgiks on koostada 9 sõlmega elektrivõrk, arvutada selle maksumus. Teisena tuleb seda võrku optimeerida, kusjuures peab võrk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jääma. Kolmanda variandina tuleb luua võrk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks võimalikult vähe. Tabel 1. Alajaamade tabel Tabel 2. Liinide maksumused 3x2x400 3x3x400 3x3x600 mm2 mm2 mm2 0,1 M€/km 0,15 M€/km 0,2 M€/km Tabel 3. Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€/km 1,5 M€/km 1 M€/km Tabel 4. Lülitusseadmete ja kompensaatorite hinnad Lülitusseadmed Kompensaator 110 kV 330 kV
Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
