PbS Looduslik plii koosneb 5 stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208, neist 3 viimast on vastavalt U, Ac ja Th radioaktiivse lagunemise rea viimased liikmed. Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Saamine Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul: 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2 PbO redutseeritakse koksiga, kuid otseselt osaleb reaktsioonis peamiselt CO: PbO + CO Pb + CO2 Võimalik on ka nn autogeenne redutseerumisprotsess: PbS + O2 Pb + SO2 Omadused Füüsikalised omadused Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Moshi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht.
Seega on tahke sooda ja vesinikkloriidhape reageerivad omavahel hästi. Järelikult on vesinikkloriidhappe tugev hape. Reaktsiooni tulemusel eraldub gaas, mis ei soodusta põlemist, vaid selle tulemusel hoopis pird kustub, seega on tegemist süsihappegaasiga ehk CO -ga. Reaktsiooni võrrandid: Molekulaarvõrrand: Ioonvõrrand: Lühendatud ioonvõrrand: Katse 2. Oksiidide reageerimine veega Katsevahendid: 2 katseklaasi, vesi, fenoolftaleiin, tahke CaO ja tahke PbO . Katse kirjeldus: Me panime katseklaasi umbes 2cm³ vett. Lisasime mõlemasse katseklaasi veele paar tilka fenoolfetaeiini. Seejärel lisasime ühte katseklaasi hernesuuruse koguse CaO ja teise sama palju PbO. Uurime mis muutused toimusid ja miks. Kirjutame toimunud reaktsioonide võrrandid. Katse tulemus: Katseklaas, kus oli CaO lisatud fenoolftaleiinile, muutus lahus roosakaks. Teises katseklaasis, kus oli PbO lahustatud fenoolftaleiinis tekkis kollane lahus, sest PbO oli
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Looduslike isotoope on: 4 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,33 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: PbF2, PbF4 Kloriidid: PbCl2, PbCl4 Bromiidid: PbBr2, PbBr4 Jodiidid: PbI2 Hüdriidid: PbH4 Oksiidid: PbO, PbO2, Pb2O3, Pb3O4 Sulfiidid: PbS Seleniidid: PbSe Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida. Plii värske lõikepind on hõbedase läikega, kuid õhus kattub see kiiresti tuhmi oksiidi kihiga.
· Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3 · Fe2O3 SO2 · K2O SO3 · PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale
Alumiiniumhüdroksiid on väga nõrk alus ja tüüpiline amfoteerne hüdroksiid. Ta reageerib kergesti nii hapetega kui ka leelistega. Kuumutamisel alumiiniumhüdroksiid laguneb, tekib oksiid ja vesi. PbO2-pliioksiid- Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Reageerimine: Happega: PbO + 2HCl PbCl2 + H2O Alusega: PbO + Ca(OH)2 +H2O Ca2+[Pb(OH)4]2- Pb3O4- plii(II) ja plii(IV) segaoksiid-Tema toksilisuse tõttu on kasutamine limiteeritud. Varem kasutati kombineeritult linaseemneõliga tiheda ning kaua kaitsva korrosioonivastase värvina. Samuti koos menniku ja linaste kiududega kasutati teda veetorustikes. Praegu kasutatakse seda põhiliselt klaasi koostisosana, eriti plii/tina klaasis. See leiab limiteeritud kasutust algelistes
elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud PbO2 (vaata pliiaku ehitust lisadest 4 jooniselt 2). Kui aku täita paraja kangusega ja tihedusega (30%; =1,18-1,22 kg/dm 3 (Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis ta ära annab, liiguvad läbi tarbija positiivsele plaadile. Siin redutseerub PbO2 PbO-ks, mis samuti reageerib väävelhappega. Lõpuks on mõlemal elektroodil tekkinud PbSO 4, väävelhape on muutunud lahjaks ja aku ei anna enam voolu, sest ta on tühjenenud. Teostades nüüd välise alalisvooluallika, näiteks alaldi abil elektrolüüsi (laadimist), nii et negatiivne plaat on katoodiks, tekib katoodile tagasi Pb, anoodile aga PbO 2 ning aku on uuesti võimeline voolu andma. Summaarselt võiks seda protsessi kujutada järgmiselt:
elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud PbO2 (vaata pliiaku ehitust lisadest jooniselt 2). Kui aku täita paraja kangusega ja tihedusega (30%; ρ=1,18-1,22 kg/dm 3 (Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis ta ära annab, liiguvad läbi tarbija positiivsele plaadile. Siin redutseerub PbO2 PbO-ks, mis samuti reageerib väävelhappega. Lõpuks on mõlemal elektroodil tekkinud PbSO4, väävelhape on muutunud lahjaks ja aku ei anna enam voolu, sest ta on tühjenenud. Teostades nüüd välise alalisvooluallika, näiteks alaldi abil elektrolüüsi (laadimist), nii et negatiivne plaat on katoodiks, tekib katoodile tagasi Pb, anoodile aga PbO 2 ning aku on uuesti võimeline voolu andma. Summaarselt võiks seda protsessi kujutada järgmiselt:
Oksiidide nimetused 1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiidide valem • Liitiumoksiid- • Vääveltrioksiid- • Cl2O- • Lämmastikdioksiid-
Võib kasutada elektripliidil Võib kasutada klaaskeraamilise plaadiga pliidil Võib kasutada klaaskeraamilise plaadiga pliidil Lubatud kasutada mikrolaineahjus Võib pesta nõudepesumasinas Võib kasutada külmkapis , Talub - 6° C Talub -18° C Talub - 24° C Talub - 40° C Kristallnõude märgistamine Ring on kuldne. Plii (PbO)sisaldus on suurem või võrdne 30% või suurem või võrdne 24% Ruut hõbedane. ZnO, BaO ja PbO sisaldus on suurem või võrdne 10% Võrdkülgne kolmnurk hõbedane. BaO, PbO, K2O sisaldus on suurem või võrdne 10% Muud märgid Tootel on 2 aastane garantii Toote materjal või pakendi materjal on ümbertöödeldav Ühekordselt kasutatava toidunõu materjali märk (polüpropüleen Raskestipurunevate klaasnõude märk
3) P4O10 8) SiO2 ränidioksiid 4) Cl2O7 dikloor 5) B2O3 diboortrioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2O 2) CaO 3) Al2O3 4) Rb2O 5)MgO kaaliumIIoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3 2) ZnO 3) Cu2O 4) Cr2O7 5) MnO2 6) PbO 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid 2) süsinikmonooksiid 3)vääveldioksiid 4) strontsiumoksiid 5) nikkel(IV)oksiid 6)titaan(II)oksiid 5. Lõpeta reaktsioonivõrrandid oksiidide saamise kohta! 1) C+O2 2) Mg+O2 3) Cu+O2 4) CH4+O2 5) S+O2 6) Al+O2 7) Fe+O2 8) C2H6+O2 9) Zn(OH)2 kuumutamine 10) MgCO3 kuumutamine 11) Cu(OH)2 kuumutamine
Sobib kasutamiseks induktsioonpliidil Sirje Mets 18 Sobib kasutada gaasipliidil Sirje Mets 19 Lubatud kasutada mikrolaineahjus Sirje Mets 20 Võib pesta nõudepesumasinas Sirje Mets 21 Võib kasutada külmkapis Talub - 6° C Talub - 18° C Talub - 24° C Talub - 40° C Sirje Mets 22 Kristallnõude märgistamine Ring on kuldne. Plii (PbO)sisaldus on suurem või võrdne 30% või suurem või võrdne 24% Ruut hõbedane. ZnO, BaO ja PbO Sisaldus eraldi või koos on suurem või võrdne 10% Võrdkülgne kolmnurk hõbedane. BaO, PbO, K2O sisaldus eraldi või koos On suurem või võrdne 10% Sirje Mets 23 Muud märgid Tootel on 2 aastane garantii Toote materjal või pakendi materjal on ümbertöödeldav Ühekordselt kasutatava toidunõu
8. SiO2-siliitsiumdioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2Okaalium(II)oksiid 2) CaO kaltsiumoksiid 3) Al2O3- Almumiinum(II)oskiid4) Rb2O- rubiidium(II)oksiid5)MgO-Magneesiumoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3raud(III)oksiid 2) ZnO- tsinkoksiid 3) Cu2O- vask(I)oksiid 4) Cr2O7 - kroom(VII)oksiid5) MnO- mangaan(II)oksiid 6) PbO-rubiidiumoksiid 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid- dikloorpentaoksiidCl2 2) süsinikmonooksiid-süsinikmonooksiidCO 3)vääveldioksiid-vääveldioksiidSO2 4) strontsiumoksiid- strontsiumoksiid SrO 5) nikkel(IV)oksiid-nikkel(IV)oksiidNi2O4 6)titaan(II)oksiid-titaan(II)oksiidTiO 5. Lõpeta reaktsioonivõrrandid oksiidide saamise kohta! 1. C+O2 CO2 2. Mg+O2 2MgO 3
Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lahustamatu Valge värvusega Kasutusalad Keraamilistes glasuurides Poleerimispulbrina Suitsuandurites, vingugaasi tuvastaja Tina(II)kloriid SnCl2 tugev redutseerija Kasutusalad tekstiilimaterjalide viimistlusprotsessides keemilises sünteesis Plii Ühendid Pliimennik Pb3O4 Oranzpunane tahke aine Mürgine Tekib PbO pikemal kuumutamisel Vees lahustumatu Kasutusalad Korrosioonivastaste kruntvärvide koostises Plii(IV)oksiid PbO2 Tugevate oksüdeerivate omadustega Pruunikas Mürgine Vees lahustumatu Kasutusalad Pliiakudes Tuletikkudes pürotehnikas Võrrandid Sn + O2 Sn + HCl Sn + Cl2 Al + O2 Al(OH)3 t° PbCl4 + H2O Pb + SO4 Katsed Al2O3 valmistamine http://www.youtube.com/watch?v=kN3L1aB4MJ8 Al(OH)3 valmistamine http://www.youtube.com/watch?v=vzgdDJiRoU0 Kulla tuvastamine SnCl2 abil
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks.
Plii normaalne sisaldus värsketes kuivatamata toiduainetes on kuni 0,02-3 mg/kg, joogivees 0,01-0,03 mg/l, atmosfääris 0,03-0,1 mg/m3. Pliireostus suurendab vastavaid näitajaid paljukordselt. Eriti palju tekib Pb-reostust värviliste metallide tehnoloogias, söe, nafta jms põletamisel, akumulaatoritest jm. Ühendid Oksiidid Plii moodustab 6 oksiidi (osa neist esinevad veel mitmes kristallvormis). Tähtsamad oksiidid on järgmised: PbO plii(II)oksiid on tuntud kahes kristallvormis: a-PbO (kollane silu) ja b-PbO (punane massikoo), kasutatakse nn kristallklaasi valmistamisel jm. Pb3O4 tripliitetraoksiid, õigemini diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2[PbO4], kõnekeeles pliimennik, on raske helepunane tahkis, tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540 oC (üle 570 oC laguneb). Pb3O4 esineb samuti kahes kristallvormis; kasutatakse korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites jm. PbO2 pliidioksiid on tumepruun tahkis, esineb kahes kristallvormis; tugev oksüdeerija.
◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta, 9 – nona, 10 – deka CO2 - süsinikdioksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid Anna nimetus oksiididele: CaO P2O5 Al2O3 N2O CuO CO Cu O SeO3 2 Fe2O3 SO2 K2O SO3 PbO2 Cl2O7 Cr2O3 P2O3 PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas
pürometallurgiaks. Kuna plii metallimaak on sulfiid, siis plii kättesaamiseks särratatakse ehk põletatakse see esmalt oksiidiks ja siis redutseeritakse söega metalliks. Pürometallurgiaga saadakse plii metallmaak kätte särratamisega ehk põletamisega, sest plii metallimaak on sulfiid, mis tuleb esmalt särratada oksiidiks ja siis redutseerida söega metalliks. (web.zone.ee) Plii saamise reaktsioonid on: 1. 2 PbS + 3 O2 → 2 PbO + 2 SO2↑ 2. 2 PbO + C → Pb + CO2↑ 4 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA KASUTAMINE 4.1 Peamised tootjariigid Koht Riik Tootmine (2015. seisuga) 1 Hiina 2,300t 2 Austraalia 633t 3 USA 385t 4 Peruu 300t
8.Mis on sulamitel ja nende koostismetallidel omadustes ühist? Nimetage 3 sulamit , millest koosnevad? Nt. Messing -vase ja tsingi sulam , Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks , Alumiiniumi sulam räniga on silumiin. Ühist- metallilised omadused. 9.Koostage tsinksulfiidi ja plii (II) sulfiidi särdamise ( põlemise) võrrand, määrake kõigi elementide o.-a-d ,näidake oksüdeerija ja redutseerija. 2ZnS + 3O2 ------ 2ZnO+ 2SO2 s- oksüdeerija 2 PbS + 3 O2 --> 2 PbO + 2 SO2 s-oksüdeerija 10.Saagise ülesanded 10.1 26 g tsingi reageerimisel soolhappega saadi 8 dm³ vesinikku. Kui suur oli protsessi saagis? Vastus 75% 10.2 Mitu kg maaki ,mis sisaldab 75% kroom (III) oksiidi ,tuleb võtta 338 kg kroomi saamiseks, kui saagis on 90% ? Vist 653,6 kg 10.3 Rauamaagist ,mis sisaldab 320 kg Fe2O3, saadi 145,6 kg rauda. Arvutage protsessi saagise protsent. Vastus 65 % 10
Lõhesid pronksskulptuurides pitseeritakse kinni tavaliselt plii ja tina sulamiga jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna plii on mürkmetall ja kõik pliiühendid on ka tugevad mürgid ei ole see looduse suhtes just kõige parem viis pronksskulptuuride restaureerimiseks. Plii ise on muidu korrosioonikindel metall, sinakashalli värvusega; lõikepind on hõbedase läikega, mis õhu käes tuhmub kiiresti, sest tekib pliioksiid. 2Pb + O2 2 PbO Mugav on kasutada sellise protsessi juures tina ja plii sulamit, sest tina on õhus ja vees vastupidav. Mõlemad on vähe aktiivsed metallid, mis veega ei reageeri. Nad on üsna plastilised ka, see tähendab, et on mugav kasutada.
.. Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. kristalliinsusest c. viskoossusest d. hinnast Küsimus 10 Milline nendest materjalidest on levinuim sarrus? Vali üks või enam: a. aramiidkiud b. boorkiud c. süsinikkiud d. klaaskiud Küsimus 11 Kas kiude segatakse omavahel komposiitide omaduste parendamiseks? Vali üks või enam: a. jah b. ei Küsimus 12 Millisel materjalil on suurim elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. kõrgmolekulaarne PE b. süsinikkiud c. PBO d. Kevlar 149 Küsimus 13 Milline järgmistest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. sulam on kahefaasiline segu b. sulam on ühefaasiline segu c. polüsegu on kahefaasiline segu d. polüsegu on ühefaasiline segu Küsimus 14 Kas klaasi omadused sõltuvad materjali suunast? Vali üks: a. ei b. jah Küsimus 15 Milline on klaaskiu puudus? Vali üks või enam: a. kõrge tihedus b. kõrge hind c. kõrge tõmbetugevus d. kõrge keemiline vastupidavus Küsimus 16
Tina pole mürgine kasutatakse teda igal pool toidu nõude. Umbes pool tina maailma toodangust kulub tinakihiga kaetud raudpleki- tinatatud pleki saamiseks. Tehakse ka konservi purke.Tina sulamis temp. On 232 kraadi ja plii sulamis temperatuur on 327 kraadi Joodis sulab 180-220 kraadi juures.Joodisega liidetakse metalle joote töödel ja tinatamisel -raua või vase katmisel jootemetalli kihiga. SnO2-Valge värvi ja emaili valmistamiseks SnS2-"Kassi kuld" kaetakse pappi puitu nahka paberit PbO- Kristall klaaside valmistamiseks Pb3O4- Oranzi värvusega roostetamis vastane vahend laevakered ja auto põhjad. Raud(Fe) Kõige levinum metall. Rauda leidub ehetalt maale langenud meteoriitides ja ka maakidena. FeO Fe2O3 Raud on keskmiste omadustega.Raud on peamiselt hõbe hall Raual on peamiselt kaks tähtstat sulamit malm valmistatakse radiaatoreid ja ahju uksi .Teine tähtis sulam on Teras kasutatakse lõige terade tegemiseks. Roostevaba teras sisaladab kroomi. Raud
(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine (redutseerumine) läbi viia eraldi elektroodidel. Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeermisel eralduva energia arvel, nim kütuselementideks. Patareid koosnevad kuivelementidest ja on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Autoaukudes ehk pliiakudes on sees 30% väävelhape ning vahel ka destileeritud vesi ja metallplaadid (osad puhtas Pb ja teised PbO ) Kui akus hape sisaldust vähendada siis ta ei tööta enam nii hästi. Reaktsioon akus Katood - negatiivneeletrood ja aku puhul PbO Anood positiivne eletrood ja aku puhul Pb 12. MÕISTED: Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektroone (ise redutseerides). Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.
Vase 2 füüsikalist omadust- Punakas värvus, väga hea elektri- ja soojusjuht 2.Vase 2 hapnikuga reageerimise viisi 1) 4Cu + O2 2CuO 2) 2Cu+O2 2CuO 3.Miks on New Yorki vabadusammas rohelist värvi?-korrudeerub 4.3 kasutusala-Valmistatakse juhtmeid, radiaatoreid, hea mehaanilise vastu pidavusega, kasutatakse juveelides. 5.pronksi ja messingi kooslus-messing-vask+tsink, pronks-vask+tina Plii 1.Kuidas plii reageerib kuumaveeauruga- Pb+H2O PbO + H2 2.Kuidas plii lihtainena välja näeb?- Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall 3.Miks on suured kogused pliid inimesel ohtlikud?- Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. 4.2 kasutusala-Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega
Rubiin-trigonaalne,punaka värvusega mineraal,kor undi erim.Korundi nim.rubiiniks,kui ta on karmiinpunast värvi,tuntud vääriskivina.Safiir- trigonaalne mineraal, korundi erim.Ta on enamasti sinaka värvusega,tuntud vääriskivina.Akvamariin-heksagonaalne sinaka värvuse ga mineraal,berülli erim,tuntud vääriskivina.Eestis rajati esimene klaasitöökoda 1628.a Hiiumaal(Hütil).Klaasi toorained-puhas liiv,sooda,lubjakivi.Kristallklaasiks e.kristalliks nim.klaasi,mis sisaldab pliioksiidi(PbO).Klaasil ei ole kindlat koostist ega keemilist valemit.Klaasi koostist isel.oksiidide abil- Na2CO3=Na2O+CO2, CaCO3= CaO+CO2, puhas kvartsiliiv SiO2Na2O*CaO*SiO2.Tsemendi toorained- lubjakivi,savi.Lubjakivi lagun.tekkivat kaltsiumoksiidi nim.kustutamata lubjaks.Reageerimisel veega eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi. Värskelt krohvitud ruumid on niisked,sest kustutatud lubi reag.aeglaselt sisalduva süsinikdioksiidiga ja mood .kaltsiumkarbonaadi.Vesi eraldub veeauruna
. , , . 7.5.3 1) , , . : - ; - ( W Cu); - ; - ; - , . 2) . . , . Pb, Al, Cu, Ni . , . ( Pb-Sn) (Cu, Cu- Zn). , , , . 7.5.4 : - ; - ; - ; - . : , , , . 11. ( , ) (8.5) , SiO2. : CaO, Na2O, K2O, Al2O3 . : 1. >99,5 ., , 2. (Vycor)96 .- . 3. .81. - . , 4. . 74 . . 5. . 55.-. - 6. (37% PbO).54 . (, ) 7. (18% Al2O3).70 . , : ( 14000). , , . . : , . , . - . (, .). , , .. , . . : CaO ; Cr2O3 ; MnO2 ; UO2 . . . . . , . - . . , . , . 12. . (8.6) . , : - ; - ; - . . , .. , . , . .. . . , , . 900 20000. . . , . 9000 .
vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO) Stabilisaatorid annavad klaasile kemikaalikindluse. Stabilisaatorid on kaltsiumoksiid (CaO ja alumiiniumoksiid (Al2O3) *Klaasi omadused. Klaasi omadused sõltuvad tema koostisest, valmistamise ja töötlemise viisist Klaasi tihedus on 2200...3000 kg/m3. Kvartsklaasid on kergemad ja pliiklaasid raskemad. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m3 Tavalise ehitusklaasi soojaerijuhtivus on 0,7...0,8 W/m°C, soojuspaisumistegur 5...9x10-6/°C. Soojust absorbeeruvaid
Fe2O3 + 3C = 2Fe + 3CO Fe3O4 + 4CO = 3Fe + 4CO2 Cu2O + C = 2Cu + CO *Kui metallimaak on sulfiid, siis särratatakse ("põletatakse") see esmalt oksiidiks ja redutseeritakse siis söega metalliks. Nii toimub plii tootmine: 2PbS + 3O2 = 2PpO + 2SO2 PbO + H2 = Cu + H2O *Maak→rikastatud maak→metallioksiid→meta Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C → 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO → 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 → Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on
Fe2O3 + 3C = 2Fe + 3CO Fe3O4 + 4CO = 3Fe + 4CO2 Cu2O + C = 2Cu + CO *Kui metallimaak on sulfiid, siis särratatakse ("põletatakse") see esmalt oksiidiks ja redutseeritakse siis söega metalliks. Nii toimub plii tootmine: 2PbS + 3O2 = 2PpO + 2SO2 PbO + H2 = Cu + H2O *Maakrikastatud maakmetallioksiidmeta Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist
mõlemapoolne siledus saavutatakse valamisega sulatinale. Toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhiliselt on klaasimoodustajateks kvartsliiv SiO2 , boorhappe anhüdriid B2 O3 ja fosforpentoksiid P2 O5. Peale klaasimoodustajate on klaasi koostises nn loistajad Na2 O, K2 O ja PbO, mida kasutatakse sulamistemperatuuri allaviimiseks (sto =1700o C) ja stabilisaatorid ning selgitajad. Stabilisaatoridei moodusta ise klaasi vaid annavad talle keemilise püsivuse (CaO ja Al2 O3). Põhilised klaasivalmistamise viisid: 9 · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (1500o C) · Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist
Fe+³- raud Fe2O3-raud(III)oksiid Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid Fe+² FeO-raud(II)oksiid Fe(OH)2- raud(II)hüdroksiid Ni+³- nikkel Ni2O3-nikkel(III)oksiid Ni(OH)3- nikkel(III)hüdroksiid Ni+² NiO-nikkel(II)oksiid Ni(OH)2- nikkel(II)hüdroksiid Sn+²-tina SnO-tina(II)oksiid Sn(OH)2- tina(II)hüdroksiid Pb+²-plii PbO-plii(II)oksiid Pb(OH)2- plii(II)hüdroksiid Passiivsed metallid Cu+²-vask CuO-vask(II)oksiid Cu(OH)2- vask(II)hüdroksiid Cu+¹ Cu2O-vask(I)oksiid CuOH-vask(I)hüdroksiid Hg+²-elavhõbe HgO-elavhõbeoksiid Ag+¹-hõbe Ag2O-hõbe(I)oksiid Au+³-kuld Au2O3-kuld(III)oksiid Mittemetallid, happeline oksiid (O-²), hape (H+¹), happejäägi nimetus
18. Molekulaarkomposiidid Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming. Eesmärgiks on seatud orgaaniliste kiudude saamine, millel oleks kõrged survetugevuse näitajad. Senituntud parimatel kiududel (näiteks kevlar) ei hinnata survetugevust piisavaks. Innovatiivseks ideeks oli tuntud kiudude muutmine molekulaartasemel komposiitideks regulaarahelaga makromolekulide polübensotiasool (PBT) ja polübensoasool (PBO) sisseviimisega. Tegemist on kasutusvalmite materjalidega, mis ei vaja enam täiendavat armeerimist sarrusega, samuti sarruse ketramist-kudumist, prepregide valmistamist jne. Tehnoloogiliselt on see idee realiseeritud mitmel erineval viisil: · molekulaarne kokkupõimimine · pook kopolümerisatsioon · plokk kopolümerisatsioon. Molekulaarne kokkupõimimine Meetod seisneb kahe komponendi lahuse kooskoaguleerimises nii, et oleks välistatud faaside separeerumine
Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem. Liigitatakse kroonklaasid (murdumisnäitaja alla 1,6) ja flintklaasid (murdumisnäitaja üle 1,6). Kroonklaasile lisatakse BaO ja flintklaasile PbO ( kuni 80%). · Kristallklaas kristallklaasil on suurem murdumisnäitaja. Klaasis sees on palju väikesi prismasid, mis panevad klaasi särama. Klaasimassile lisatakse kuni 30% PbO või BaO. · Karastatud klaas tavalise klaasi purunemisel tekkivad teravad ja pikad killud. Karastatud klaasi purunemisel tekikivad väikesed peaaegu ruudukujulised nuri servaga tükid. Karastadud klaasil on suurem vastupidavus löökidele ja paindele. Karastatud klaasi saadakse
brilliantkollane värv. Pliipunane (pliimenning) (punane pigment) Pliipunane on pliioksiid (Pb3O4). Pliipunane on mikroskoopiliselt peenikesed, oranzi värvi osakesed. Pigment on tuntud juba alates antiigist ja kasutusel ka tänapäeval. Pigmenti valmistatakse pliivalgest või pliikollasest oksüdeerides 480 0C juures. Esmakordselt toodeti menningit tööstuslikult 1687 a Saksamaal. Pliipunasel pole pigmendina head püsivust. Valguse käes muutub ta aja jooksul pruuni kuni musta PbO 2-ni. Pigment ei sobi kokku vesiniksulfiidiga ja seetõttu ei sobi ta kokku ka selliste sulfiidpigmentidega nagu kaadmiumkollane, ultramariin. Menning on püsiv õlisideainetes. Ultramariin (sinine pigment) Ultramariini kasutati 3500 e.m.a. sumerite juures. Looduses leidub see mineraal lasuriidina, mis on poolvääriskivi. Lisanditeks on kaltsiit, kvarts, vilgukivi, püriit. Kunstlik ultramariin on kõrge puhtusega. Laialdane tööstuslik ultramariini tootmine algas 1829 aastal
tuhandet sünnijärjekorra alast uurimust. Põhilise kriitika osaliseks sai taaskord konkreetsete uurimuste läbiviimisel kasutatud metodoloogia. Ernst ja Angst märkasid, et paljudes uuringutes jäeti tähelepanuta näiteks katseisikute rass ning vanus (Watkins Jr., C. (1992)). Tänapäevastes metodoloogilistes uuringutes vaadeldakse tihtipeale eelkõige lapse reaalset sünnijärjekorda (ABO) ning psühholoogiline sünnijärjekord (PBO) jääb sageli tahaplaanile. Mõningates uurimustes väidetakse, et kõige usaldusväärsemad tulemused saadakse siis, kui võrreldakse omavahel mõlemaid komponente (Stewart, Alan E, 2012). Hoolimata metodoloogia kriitikast on Adleri sünnijärjekorra teooria olnud psühholoogidele oluliseks töövahendiks juba mitmeid kümneid aastaid ning jätkab abistamist ning täienemist kindlasti ka tulevikus. KOKKUVÕTE
korund=safiir. Alumiinium hüdroksiid Al(OH) tegelikult polümeerne keeruka struktuuriga muutuva koostisega aine, mida väljendab tinglik valem Al O x nH O Alumiiniumi soolad. Alumiiniumkloriid AlCl ja alumiiniumsulfaat Al (SO ) Tina(IV)oksiid SnO kasutatkse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(valge) Oranz pliimennik Pb O kasutatakse korrosioonivastastes kruntvärvides Pruunika/musta värvusega plii(IV)oksiid PbO kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes. Siirdemetallid · Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades. Tähtsamad neist on: Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, Ag, Hg. O.a: · Kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui A-rühma elemendid. Siirdemetallide seas on kekmise aktiivsuse ja väikese aktiivsusega metalle. Siirdemetallide hulka kuuluvad kõik väärismetallid. Õhu ja vee suhtes enamasti vastupidavad.
Ammoniaak ja ammooniumühendid, samuti Ammooniumisoolad: NH3 + H2O <-> NH3 x H2O NH3 X H2O <-> NH4 + OH 2 NH3 x H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4 + 2 H2O NH4Cl -> (temp.) NH3 + HCl NH4Cl + NaOH -> NH3 x H2O + NaCl NH4Cl + NaOH -> (temp.) NH3 + H2O + NaCl 4 NH3 + 3O2 -> (temp.) 2 N2 + 6 H2O 4 NH3 + 5 O2 -> (temp) 4 NO + 6 H2O (NH4)2CO3 -> (temp.) 2 NH3 + CO2 + H2O Lämmastiku hapnikuühendeid: 2 NO + O2 -> 2 NO2 2 NO2 + H2O -> HNO3 + HNO2 2 KNO3 -> (temp) 2 KNO2 + O2 2 Pb(NO3)2 -> (temp.) 2 PbO + 4 NO2 + O2 Lämmastiku tootmise põhimõtted: N + H2 -> (kat) NH3 + O2 -> (kat) NO + O2 -> NO2 + H2O, O2 -> HNO3 Lämmastikhape: 3Cu + (lahj.)8HNO3 -> 3Cu(NO3)2 + 2NO + 6H2O Cu + (konts.) 4HNO3 -> Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O KI + HNO3 -><- H2 + I2 + KNO3 Süsiniku keemilised omadused: ZnO + C -> (temp.) Zn + CO C + CO2 -> (temp.) 2 CO Süsiniku oksiidid: 2CO + O2 -> 2 CO CO2 + CaO -> CaCO3 + NaOH -> NaHCO3; Na2CO3 + H2O -> H2CO3 Süsihape ja karbonaadid: CO2 + H2O <-> H2CO3 Ränioksiid:
Na2O - CaO - SiO2 + Al2O3, MgO Väga palju liike eriklaase (teatud kindlateks eesmärkideks) - luminestseeruvad (teat. lantanoidide, U lisand) Süsteemid K2O - BaO - SiO2 + Nd → laserites On ka valguse toimel (pöörduvalt või pöördumatult) värvuvaid (tumenevaid klaase) Rasksulavad ja kergsulavad (B2O3 lisand) klaasid, B2O3 lisand soodustab ka aeglaste neutronite neelamist Kõrge murdumisnäitajaga (sisald. taval. kuni 24% PbO) klaasid: “kristall-klaas” - straasid (strassid) → ehted, lühtrid jm. (eriti kõrge murdumisnäitajaga) Kuumuskindlad (pyrex jt.): Na2O - B2O3 - SiO2 (+Al2O3): pehmenem. 820ºC, pikaajal.: 400ºC. Kõrge röntgen-läbipaistvus: B2O3 - CdO - Li2O - BeO jpt. eriklaasid SITALLID – kristallstruktuuriga klaasid (taval. klaas on amorfne) palju tugevam ja vastupidavam (mehh. ja termil) kui taval. klaas [arcoroc (Pr.)]
Raskestipurunevate Märgistus näita, et toode sobib toidunõuks (metallnõude ja klaasnõude märk. Eriti plastnõude puhul). tugev nõu. Kaetud seest mittenakkuva Mitte kasutada nõude puhastamiseks abrasiivainet kattega. sisaldavaid tooteid. Nõu sobib serveerimiseks. Kasutage palun pajakindaid. Tabel 10 Kristallnõude märgistus Ring on kuldne. Plii Ruut hõbedane. ZnO, BaO Võrdkülgne kolmnurk (PbO)sisaldus on suurem ja PbO. Sisaldus eraldi või hõbedane. BaO, PbO, K2O või võrdne 30% või suurem koos on suurem või võrdne sisaldus eraldi või koos. On või võrdne 24%. 10%. suurem või võrdne 10%. Tabel 11 Tapeetide märgistamine Niiskuskindel. Pestav. Tugevalt pestav. Harjaga pestav. Tugevalt harjaga pestav. Pleekimisekindel. Väga hea pleekimiskindlus
Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Klaasi koostis, struktuur ja omadused. . Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb. Raskmetallide ühendeid sisaldavad klaasid neelavad suure energiaga kiirgusi. Klaasi murdumisnäitaja suureneb raskmetallide ühendite sisalduse suurenedes, v-o 1,5-2. Klaas on vähe vastupidav kiiretele temp muutustele
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Iga aku koosneb 3-st põhilisest osast: 1) plaatide plokk; 2) elektrolüüt 3) paak (valmistatakse tavaliselt eboniidist). Plaadid kujutavad endast võrku, kuhu on kantud aktiivaine. Negatiivsete plaatide aktiivaineks on seatina Pb, positiivsetel aga pliioksiid PbO 2 . Valmis positiivsed plaadid ühendatakse omavahel paralleelselt, samuti ühendatakse ka negatiivsed plaadid. Sellist elementi nimetatakse akupatareiks. Happeakudes kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe vesilahust (kasutada destilleeritud vett!), mille tihedus muutub piirides 1,2...1,35 g/cm 3 . Elektrokeemiline reaktsioon aku laadimisel ja tühjenemisel: (+) ( -) (+) ( -)
jm. Plii: lihtainena hõb ev alg e , sinaka läikega rask e m etall ; (tuhmu b kiiresti õhus ); väga peh m e (küün e g a kriimustatav),jätab pab erile halli jälje . Pliiga koo s esin ev a d maakid e s Cu, Zn, Cd, vääris m etallid, Bi, Te jt. Looduslik Pb koo sn e b 5 stabiilse st isotoobist : Kuumutataks e õhu juurdep ä ä s ul: 2Pb S + 3O 2 2PbO + 2SO 2 ; PbO reduts e e ritaks e koksiga, kuid otse s elt osale b reaktsioonis pea m . CO: PbO + CO Pb + CO 2 . Suhtelis elt inertne , Kuigi kattub õhus kiiresti oksiidikihiga . ke e mi atöö stu s e sulamid (torud ja aparatuur) ; haavlid, kuulide süda mikud, (srapn ellid) ; ekraanid kaitsek s radioakt. ja röntgenkiirgus e e e st ; soolad, värvipigm e n did (eriti Pb 3 O 4 , PbCrO 4 ) ; klaasitöö stus e s (eriti "kristallklaas"), e m ailid
lubjakivi, booraks. Mõned klaasisordid, nende koostis ja kasutamine 1) Sulatatud kvarts: >99,5% SiO2, kasutatakse tiiglid, konteinerid. 2) Kvartsklaas: 96% SiO2, 4% B2O3, laboriklaas. 3) Boorsilikaatklaas: 81% SiO2, 3,5% Na2O, 2,5% Al2O3, 13% B2O3, laboriklaas, toidunõud. 4) Aknaklaas: 75% SiO2, 16% Na2O, 5% CaO, 1% Al2O3, 4% MgO, aknaklaas. 5) Klaaskiud: 55% SiO2, 16% CaO, 15% Al2O3, 10% B2O3, 4% MgO. 6) Optiline klaas: 54% SiO2, 1% Na2O, 37% PbO, 8% K2O, läätsed. 7) Klaaskeraamika: 70% SiO2, 18% Al2O3, 4,5% TiO2, 2,5% Li2O, toidunõud. Klaasid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Joonisel on väga olulised punktid: 1) Sulamispunkt – viskoosus on umbes 10 Pa·s – muutub vedelaks 2) Tööpunkt – viskoosus on 1000 Pa·s – võimalik töödelda klaasimassi
loomadele), ei kogune organismis, üldiselt vähe mürgine. Plii(Pb) - (seatina). Lihtainena hõbevalge, sinakaläikega raske metall, väga pegme, jätab paberile halli jäle. Tuhmub õhus kiiresti(oksiidikiht). Suht inertne. Indias, Kreekas, Roomas(veetorud, toidunõud).Suhteliselt halb soojus ja el.juht. Mitte eriti haruldane värviline met. tuntud ca80 mineraali, kus Pb sees. Looduslik Pb koosneb 5isotoopist. On üsna vastupidav O2 H2O ja hapete suhtes. Hapnikuga mood. 6erinevat oksiidi: PbO , Pb3O4 , PbO2 , Pb2O3. Kasut: 45% akumulaatorite elektroodid, 20%.kaablikatted, 5-20% tetraetüülplii tootmiseks. Haavlid, kuulide südamikud, keemiatööstuse sulamid jm. Biotoime: kõige aktuaalsem on Pb puhul mürgitus., etiti kui arvestada tema suurt tarbitavust. Inimeses 130mg Pb. Reostab ka loodust (ookeanidesse üle 500 000 tonni a) 15. rühm- N P As Sb Bi o-a -3..5 Lämmasik(N) - Avastas, erald.- Rutherford, Scheele 1772. Loodusilk N - 2isotoopi. Maakorres lev 15
leelis- ja leelismuldmetallide katioonid. Kui metalliioone palju, siis vähem keemiliselt, termiliselt ja mehaaniliselt vastupidav. Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, Ipkiirguse jaoks ja võrdlemisi läbipaistev aga Uvkiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb. Raskmetallide ühendeid sisaldavad klaasid neelavad suure energiaga kiirgusi. Klaasi murdumisnäitaja suureneb raskmetallide ühendite sisalduse suurenedes, v-o 1,5-2. Klaas on vähe vastupidav kiiretele temp muutustele
Leht tõmmatakse peenkeraamika: portselan, fajanss jt. tsehhi teisele korrusele ning lõigatakse lõikelaual kindla ehituskeraamika: punane tellis, katusekivi, fassaadi tellis, suurusega lehtedeks. drenaaztorud jt. Eriklaasid tulekindel keraamika: samott, diinas, magnesiit, kromiit jt. Kristall: Asendades CaO toorsegus PbO-ga, saadakse erikeraamika (happekindel, laboratoorne, meditsiiniline raske (tihedus 8,0) ja suure murdumisnäitajaga (2,2) jne.) kristallklaas. Eestis toodeti kristalli ainult enne sõda On vaja kolme põhilist toorainet: savi, liiv, põldpagu. Lorupi klaasitehases (hilisem Tarbeklaas). Saab
Looduses vähelevinud, looduslik Sn on 10 isotoobi segu, tuntud 16 tinamineraali. Hõbevalge, kergesti töödeldav, pehme, madala sulamistemp-ga raskmetall. Enamik tinatoodangust kasut sulamitena: +Zr kasut tuumareaktorites, +Ti turbiinide materjal, +Nb ülijuhid, +Pb joodised, tina+vask=pronks jne. Vastupidav korrosioonile, mistõttu kasut palju tinatatud plekki. Plii- leidub galeniidina PbS ja saadakse: 2PbS(s) + 3O2(g) 2PbO(s) + 2SO2(g) PbO(s) + C(s) Pb(s) + CO(g). Sisaldus maakoores suhteliselt väike, looduslikus vees v madal. Tuntud ca 80 mineraali, millest tööstuslikult tähtsaim on galeniit PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Te, väärismetallid jt. Lihtainena hõbevalge, sinaka läikega raskmetall, tuhmub kiiresti õhus ja on v pehme, jätab paberile halli jälje. Suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht. Pliis neelduvad radioaktiivne ja röntgenkiirgus hästi
· Tekib näiteks tahmavas leegis. · Lahustuvad näiteksbenseenis. 26. IVA rühma elemendid (Si, Ge, Sn, Pb): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Germaaniumit saadakse tsingimaagi töötlemise jääkidest ja kasutatakse pooljuhtide valmistamiseks. · Tina saab kassiteriidi SnO2 redutseerimisel: SnO2(s) + C(s) Sn(l) + CO2(g) · Pliid leidub galeniidina PbS ja saadakse: 2PbS(s) + 3O2(g) 2PbO(s) + 2SO2(g) PbO(s) + C(s) Pb(s) + CO(g) · Tina on suhteliselt pehme metall, mis on vastupidav korrosioonile. Seetõttu kasutatakse palju tinatatud plekki. · Plii on samuti suhteliselt pehme ja hästi vormitav ning keemiliselt inertne (kaitsekihina pinnale moodustuva oksiidi, sulfaadi, kloriidi tõttu). 27. Süsiniku olulisemad ühendid (CO, CO2, karbiidid, CCl4, HCN, hüdriidid, CS2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
USA teadlane J. W. Gibbs võttis käsutuse entalpia ühendava fun-ni, Vastastikuse toime poolest eris-se lüofiilseid - lahustiga tugevas taastada. Galvaanielem-de N: on eelpool vaadeldud elem. Pliiakus mida nim. Gibbsi en-ks.G=H-T*S G muutub P, T või koostis vastastiktoimes olevad ja lüofoobsed - lahustiga kõrges vastastiktoimes on üheks elektroodiks plii (Pb), teiseks PbO 2, elektrolüüdiks on muutudes T, P const. G = H- T*S olevad. Vee keskonna puhul nim. hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. H2SO4 (tihedusega 1,18 kuni 1,22). Elektroodide ühend-l toim-d Püsiva temp-i ja rõhu korral on Gibbsi en.muutus võrdne entalpia Süst-e, mis lüofiilsuse tõttu on omandanud mõne tahke aine om-d järgm reakts-d : muutus miinus temp korda entalpia
annaabi.ee 
