Varstu Keskkool Plii Referaat Jevgenia Grigorovits 10. klass Juhendaja: Helen Oppar 2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihi...
PLII Referaat Klass: 10 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1.PLII AJALUGU..................................................................................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg....................................................................................................................
Anioonide kindlakstegemine Referaat Koostaja: Sisukord Anioonide kindlakstegemine....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Koostaja: ............................................................................................................................1 Sisukord.....................................................................................................................................2 Anioon........................................................................................................................................3 Anioonide jagunemine .............................................................................................................3 Ainete ja iooni...
Referaat Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Timo Stogov 10a Valga 2008 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. ...
Keemia Väävel Referaat LonelyOne 9 Sisukord Väävel ................................................................... 1 Väävel mineraalina..............................................3 Väävli kasutusalad ..............................................3 Väävli levik............................................................2 Happe Sademed...................................................4 Kasutatud materjal...............................................5 Väävel Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Väävli Omadused : Väävlil on 4 stabiilset isotoopi (Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiiv...
PÕLEMINE referaat Teostaja: Jaak Toompuu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 1 Tuli ja põlemine avastati meie eellaste poolt juba väga ammu. Eelajaloolisel ajal kaitses tuli loomade eest ja andis sooja ning valgust. Hiljem hakati tule abil ka toitu valmistama. Sest see tegi maitse paremaks. Tule saamiseks kasutati välgust süüdatud puid või laavat, arenedes hakati tuld hoidma ja lõpuks ka ise saama. Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku . Tänu tulele said inimesed liikuda jahedamatesse kohtadesse ja seal elus püsida. Tule abil sai valmistada savist keraamilisi esemeid, hiljem ka metalli sulatada ja kuju muuta et teha relvasid ja tööriistu. Inimestel tekkis järjest suurem vajadus kasutada tuld valguseks. Eestis kasutati kuni 19.saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses...
Olustvere Teenindus ja Majandus kool Elektrikeevitus sulava elektroodiga (Referaat) Autor: Janno Kolk Juhendaja: Heino Kannel Olustvere 2016 1 Sisukord 1. sissejuhatus...............................................................................................................2 2. Elektrikeevitus.......................................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Ke...
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. EESTI PÕLEVKIVI TÄHTSAMAD KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulut...
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada ...
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Linda Kirsipuu SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2009 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID...................................................................4 2. LEVINUMAD SULFIIDID.............................................................................................................5 2.1. Püriit..........................................................................................................................................5 2.2. Galeniit............................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...
Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne eleme...
Raskmetallid ja nende sulamid Referaat Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga v...
Tallinna Polütehnikum Superarvutid Referaat Henri Muldre, Mark Ohlau Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Marten Tikman Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 2. Ajalugu ......................................................................................................................... 4 3. Riistvara ........................................................................................................................ 5 4. Tarkvara ........................................................................................................................ 7 4.1 Operatsioonisüsteemid ........................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide....
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud ...
Tartu Ülikool Türi Kolledz Dosimeetria põhimõisted Referaat Koostaja : Triin Länts Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja. Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias. Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju. Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega...
Tallinna Polütehnikum AVR mikroprotsessor Referaat Koostja Deniss Skrabutenass AA-12 Tallinn 2014 Analoog-digitaal konverter Analoog-digitaal muundur (ADC) muundab analoogpinge väärtuse digitaalseks väärtuseks. AVR-i ADC analoogpinge sisend on lubatud 0-5.5V piires. Digitaalne väärtus on 10-bitine, kuid selle täpsus on ±2 ühikut. Viga võib veelgi kasvada kui kiibi toitepinget häirete eest ei kaitsta. ADC jaoks on AVR-il eraldi toite ja võrdluspinge viik. Eraldi toide on mürakindluse pärast ja see ei tohi kiibi toitepingest (üle 0.3V) erineda. Võrdluspinge määrab maksimaalse digitaalse väärtuse. Ehk kui võrdluspinge on 3V siis sama pingega sisend annab väärtuseks 2 astmes 10 miinus 1 ehk 1023. AVR-i ADC töötab võrdlusmeetodil (Successive Approximation ADC). Lühidalt öeldes toimub mõõdetava pinge võrdlemine kindlate nivoopinge...
Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ........................................................................................ 5 Keemilised omadused ........................................................................................... 6 Keemilised omadused ........................................................................................... 7 Ühendid ................................................................................................................... 8...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Prügilate sulgemine Referaat Üliõpilane. Tõnis Klaas EAKI 82 matr.031312 Juhendaja: insener Olev Sokk TALLINN 2008 7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel..................................................................................10 8. Järelseire teostamise vajadus...................................................................................................... 12 11. Fotod.........................................................................................................................................14 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 16 ...
MATERJALID LAEVAEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev:................... Üliõpilase allkiri:................... Õppejõu allkiri: .................... Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 LÜHENDID.........................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................6 1.1Laevaehitus.....................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson RIISTVARA KAARDID Referaat Juhendaja: Silver Silluta 28.09.10 1 2 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Võrgukaart...................................................................................................................5 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:........................................................
Tartu Ülikool Farmakoloogia instituut Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast Referaat Farmakoloogias Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 12. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Alzheimeri tõbi on raske neurodegeneratiivne haigus, mis vähendab tunduvalt selle haiguse alla kannatavate isikute elukvaliteeti ning mõjutab ka haige lähedasi. Hinnanguliselt põeb maailmas Alzheimeri tõve ligikaudu 18 miljonit inimest, mis tähendab omakorda väga suuri kulutusi tervishoius. Alzheimeri tõbi on haruldane sellepoolest, et ta on üks väheseid haigusi, mida pole võimalik hetkel täielikult ennetada, välja ravida või mille progressiooni peatada. Antud haigus on levinud eelkõige arenenud riikides. Üldjuhul on Alzheimeri tõbi vanemate inimeste ehk siis üle 65 aastaste haigus, kuid on ...
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
annaabi.ee 
