9. juuni 1827 Eeva läks täna Põltsamaale, kihelkonnakohtuniku juurde mingeid paberiasju ajama, seega sain mina täna laskmisega tegeleda. Ma usun, et minu paugutamised võivad mu kallile naisele kuidagi närvidele käia, seetõttu ma lasen siis, kui naist kodus ei ole. Kui ma saan oma hobiga tegeleda, lähevad mu mõtted ringlema. Ma mõtlen ja arutlen oma põhimõtete ja hoiakute üle, arutlen, mis on mulle tähtis ja mis mitte. Enda puhul pean ma tähtsaks seda, et ma olen absoluutselt aus. Ma olin kunagi keisrile väga lähedane ja seetõttu andsin ma keisrile vande rääkida ainult tõtt, öelda välja arvamus riigi asjade kohta
Me areneme selleks, kes me oleme, just sõprade toetusel. Tõelised sõbrad tunnevad me tõelist palet ning oskavad suunata just õigele teele, millega üksi ei saaks keegi hakkama. Usun, et kui kodus ja peres on kõik hästi, minnakse tööle rõõmsas tujus ning ka päev on positiivsem. Siis on ka hea töölt saabuda ning perega sõbralik õhtusöök pidada. Kui naise ja mehe vahelised suhted on pingelised, ei pruugi kodu olla see paik, kus viibida soovitakse. Tekivad sõnelused, uste paugutamised, jagatakse solvanguid, valatakse pisaraid. Kui suhted ka lastega head pole, tunnevad vanemad end selles ametis läbipõrunuina. Siis jääb õnnest juba suur killuke puudu. Väga tähtis on leida aega iseenda jaoks, et jõuda endas ja tões arusaamisele. Kui inimene on pidevalt teistest ümbritsetud, ei lasta omi mõtteid selgelt mõelda ning võimalus manipuleerimiseks või eksimiseks on palju suurem. Sisemine rahu tekibki ajal, mil antakse võimalus iseendale keskenduda.
annaabi.ee 
