Reformatsioon šveitsis
oli Sveitsis palgasõdurlus. See tekitas kodumaal meeste puudust.
Zwingli ja reformatsioon
16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate
liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingly. Reformaatorina
alustas Zwingly kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest, kusjuures tema
hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite
tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku
reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust
tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning
vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil
reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati,
orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati
annaabi.ee 
