Mida ma õpetaksin oma vanaemale
Need käed,
mis polnud kunagi olnud pehmed ja naiselikud, kuid alati õrnad ja soojad. Tekkis vaikus. Ma
vaatasin neid käsi. Need olid vanad, vanemad kui see ajastu, millele ma ennist olin mõelnud,
ning tabasin end taaskord minevikus tuhnimas. Ta oli mulle õpetanud rohkem kui keegi teine.
Mida on mul Talle anda?
Ta oli mulle õpetanud suhtumist. Kui ma olin väike tüdruk, rääkis ta mulle sadu kordi oma
kooliajast kuidas tal kooliteel alati üks patsipael ära kadus, nii et tuli koju tagasi joosta, ilma
patsipaelata ju kooli ei lubatud. Ta rääkis alati, kuidas koolis õpetajat kardeti ja austati, kuid
mitte hirmust karistada saada, vaid aukartusest ja lugupidamisest vanema inimese vastu. Ma
püüdsin alati olla samasugune alati austada ja lugu pidada inimestest, kes on minust
targemad. Mis oli mul anda naisele, kes seda mulle õpetas? Samasugust lugupidamist.
Ta oli mulle õpetanud stiili