Achilleuse monoloog
Mind ootas seal suur
töö ja veel suurem kuulsus. Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli
loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt
23. Ma oleks vallutanud kõik linnad üks haaval ja läinud troojasse kui ei
oleks Agamemnon oma orja jamaga tulnud. Küll see oli viha tekitav.
Kuidas ta küll julges. Loomulikult ma keeldusin edasi vallutamisest.
Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi.
Kuni lõpuks mu enda sõber Patrkols pakkus kreeklastele ennast, mu
turvisega, minu asemele. Loomulikult pidin ma sellega päri olema. Ta on
mu sõber mitte mu ori. Tema otsus on tal endal. Ei läinud tervet päevagi
mõõda kui Patroklos surnud oli. See kuramuse Hektor. Keegi pidi talle
kätte maksma ja kes muu see olla sai kui ma ise. Hektor sai mida tahtis ja
täiega. Ma usun et müüri ümber oli hektori verd kauaks. Kui Primos tuli
oma poja surnu keha järgi või nii öelda jäänuste järgi võisin need talle ju
anda
annaabi.ee 
