Samuti meeldis mulle see filosoofia, mida siin teoses väga palju oli. Teose lõpp, see kuidas Dorian ennast ära tappis, lüües noaga enda kõiki tema patte peegeldavat portreed, oli huvitav ning veidi üllatav. Teose halvaks küljeks tooks näiteks pikad ja imelikud, ilustatud kirjeldused mis raamatus pidevalt olid. "Kui ta läks männipuust maalimislaua juurde, mis asetses kõrgete kardinatega kaetud akna all, tõstis Dorian Gray kuldse pea patjadelt ning vaatas teda kahvatu näoga ja pisarais silmadega." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: See, et ilu ja noorus ei ole igavesed, kõik jäävad kunagi vanaks ning noorust tuleks hoida ning väärtustada, ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt, sest kõik nooruse iluga kaasnev, mis tundub hetkel iseenesest mõistetav, kaob vanaks ning kortsuliseks jäädes. Vanaduses tuleks võidelda kõige eest, mis nooruses iluga kaasneb.
Also, the philosophy in this book was worth reading. Usually when you are in the middle of the book, you can predict what happens in the end. With this book it was different. I did not think it would end like that, so the end was a bit surprising and interesting for me. On the other hand, I did not like the long weird descriptions that occured frequently. "Kui ta läks männipuust maalimislaua juurde, mis asetses kõrge kardinatega kaetud akna all, tõstis Dorian Gray kuldse pea patjadelt ning vaatas teda kahvatu näoga ja pisarais silmadega." (Chapter 2, p. 25) I think this book is worth recommending to everybody. Every person can find something amusive and learn from Dorian's mistakes. Conclusion Overall, I think this book was quite an enjoyable reading. Altough, at first it was a little bit dull and too Dorian-centered, the plot developed nicely and became more interesting.
annaabi.ee 
