Geneetiliselt muundatud organismid(GMO) ja elu patendeerimine.
nii, et nad oleksid vastupidavamad kas siis kliimale, putukatele või mõnele muule välisele
tegurile. Seda tehakse ikka selleks, et toit oleks kvaliteetsem ja saagikus suurem.
GMO'sid kasutatakse ka meditsiinis, et ravida mingeid teatud haigusi või siis leidmaks
ravimeid nende vastu. Näiteks on geneetilise manipuleerimise teel loodud hiire liin kellel on
oluliselt suurem kalduvus jääda vähihaigeks.
1980'tel aastatel hakati aga geneetiliselt muundatud organisme patenderima. Alguse
sai see USA'st ja Kanadast. Eriti populaarseks on patenderimine muutunud
põllumajandussaaduste patendeerimiseks. Näiteks on patendeeritud mitmesugused
geneetiliselt muundatud vilja-, maisi- ja ka sojaoa sordid. Patendi ametisse on isegi antut
taotlus patendeerimaks protsessi mis võimaldaks kloonida inimest.
GMO'de patendeerimisega tegelevad maailmas väga suured korporatsioonid ja tänu
annaabi.ee 
