cjcomposites õngeritvu valmistama klaaskiud technology.com/images/_prodima ges/lrg_100_0624-1.jpg lisandiga plastist, hiljem Firmad on töötanud välja asendati see süsinikiu lisandiga. erinevaid meetodeid, et Polümeerkomposiit materjali anda ridvale sobiv kuju. kasutusele võtmine võimaldas Firma Norstream ühendada head omadused: ritv Provokator on on kerge ega murdu katki ning patendeerinud spetsiaalse on painduv, mis loob paremad rullimisaluse võimalused kala näkkamiseks. http://www.rdl.us.com/wp-content/uploads/2013/12/rod_making_5.jpg Tänapäeval kasutatakse õngeridva valmistamiseks Ja kõige lõpuks mõlemat materjali, ning kinnitatakse detailid kalameeste eelistus sõltub nende tamiili hoidmiseks, mis enda püügitehnikast. kvaliteetõngede puhul http://www.livestrong
Kahjuks aga otsustas grupp prantsuse rätsepaid mässu kasuks, sest nad kartsid, et sellised leiutised võtavad neilt töö ja leiva. Hiljem selgus, et neid oli ka õigus. Mässajad põletasid maha Thimonneri tehase ja mees ise põgenes Inglismaale, kus ta aastaid hiljem pankrotistunult suri. Euroopast Ameerikasse jõudis õblusmasina mõtte 4 aastat hiljem, kui 1834 aastal ehitas ameeriklane Walte Hunt Ameerikas esimese õmblusmasina, mis ka töötas. W.Hunt ei patendeerinud oma leiutist kunagi. Põhjuseks oli tal usk , et selline masin tekitab suure töötuse ja masside rahutused. 1846 aastal patendeeris Ameerikas esimese masina Elias Howe. Tema masina puhul oli revolutsiooniline see, et masin kasutas kahes erinevast kohast suubuvat niiti ning silmaga nõela. Nõel viis niidi kangast läbi ning teine niit omakorda tekitas siis aasa. Selline niitide sidumise tehnika on kasutusel tegelikult tänaseni. Howe masin töötas hoides kangas spetsiaalses raamis
õmmelnud sirget joont mööda. Ta ehitas valmis 80 masinat mis kõik olid tema töökojas töös, kus ta valmistas sõdurite vorme. Kahjuks aga suurest hirmust, et neil saab töö otsa otsustas grupp Prantsuse rätsepaid töökoja rüüstada purustades kõik masinad. Töökoda põletati maha. Mees ise põgenes Inglismaale. Ameerikasse jõudis õmblusmasina mõte 4 aastat hiljem. Esimese õmblusmasina Ameerikas ehittas Walte Hunt, mis küll töötas, aga ta ei patendeerinud oma leiutist kunagi. Ta uskus, et selline masin tekitab palju töötust ja rahutusi. 1846. aastal patendeeris Ameeriaks esimese õmblusmasina Elias Howe. Tema masin erines selle poolest, et see kasutas kahte erinevast kohast tulevat niiti ja silmaga nõela, lisaks oli masinal spetsiaalne raami mis hoidis kangast vertikaalselt. Nõel viis niidi kangast läbi ning teine niit, mis tuli kanga alt, tekitas esimese niidiga „sõlme“. See tehnika on ka praegu kasutusel
annaabi.ee 
