August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................
Auvere lahing ja Narva vallutamine Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Põhiosalised olid Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29 nõukogude diviisi liikusid piki Daugava jõge kiirelt edasi Leedu ja Läti suunas. Ka 2. ja 3. Balti rinne...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
annaabi.ee 
