Lõpuks Irma sattus sellest kõigest nii ekstaasi, et tahtis las- jõululast. Kui mees ei olnud päri, ta arvas, et Irma on tema armastusest juba tüdinenud, et last tahab. Hiljem jõulude möödudes viis kogu majarahvas enda jõulupuud prügikasti juurde nurka, norutama, kus oli nende jaoks nagu meelega üks kohake jäetud. Aga Irma ei tahtnud oma puud sinna viia. Jõulud läksid - puu seisis, uusaasta läks puu seisis endiselt, kolmekuninga läks, kuid puu seisis ikka omal paigal. Passija ( uus toaneitsi) kaebas, et kuus varistab hirmsasti okkaid. Mees küsis naiselt, et mis sa tast veel hoiad, et ta ei lõhna ju enam. Irma seevastu aga ei uskunud, et ta tema lõhna ei tunne. Ja järgmisel päeval, kui meest polnud kodus, laskis ta endale kojarahvalt tuua kiini ja väikese sae, klaasis jõulupuult oksad ja tükeldas siis tema tüve. Iga murtud oksaga, iga tüvetükiga viskas ta natuke oma armu- ja eluvalust tulle. Aga mõned, kes passijalt kuulsid, et Eindorhvi proua
annaabi.ee 
