M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
mõningate noorte kaheksateistkümne-aastaste daamide ja umbes kahekümne kolme aastaste
noorhärrade tiiva all. Väljasõiduks oli tellitud vana aurupraam, ja varsti liikus lõbus,
toidukorvidega koormatud salk peatänavat mööda jõe poole. Sid oli haige ja pidi sellest lõbust
ilma jääma! Mary jä i koju talle seltsiks. Missis Thatcheri viimased sõnad Beckyle olid:
«Te jõuate tagasi hilja. Võib-olla on parem, kui jääd ööseks mõne tüdruku juurde, kes elab
parvesilla lähedal, laps!»
«Siis ma jään Susy Harperi juurde, mamma.»
«Väga hea. Ole siis viisakas laps ja ära tee teistele tüli.»
Teel ütles Tom Beckyle:
«Kuule, ma ütlen sulle, mis me teeme. Selle asemel, et Harperite juurde minna, ronime üles
künkale ja jääme Douglase lese juurde. Tal on jäätist! Tal on seda peaaegu iga päev -- ilmatu
palju. Ja ta on kole rõõmus, kui me sinna läheme.»
«Oh, see on tore!»
Kuid siis mõtles Becky hetke ja lisas:
«Aga mis ütleb mamma?»
annaabi.ee 
