Meie Galaktika
aastatel 1970-1973), siis selgus, et galaktikaparved on röntgenkiirguse allikad.
Röntgenkiirgust ei saa mõõta maa pealt, sest atmosfäär neelab selle täielikult. Selleks tuleb
kasutada õhupalle-sonde või satelliite.
Selline röntgenkiirgus saab olla pärit vaid ülikuumalt, umbes 10 kuni 100 miljoni
kraadiselt gaasilt. Seega galaktikaparved ei sisalda mitte ainult galaktikaid vaid ka gaasi. Kust
on pärit kuum parvegaas? Kas see on galaktikate tekkimisest üle jäänud ürgse või hilisema
päritoluga gaas? Sellele küsimusele on vastus olemas, sest parvede röntgenkiirguse spektris
on avastatud kõrgelt-ioniseeritud raua jooni (6,7 keV energia juures). Aga rauda saab tekkida
vaid tuumasünteesi käigus tähtedes. Seega ei ole parvegaas (või vähemalt osa sellest) ürgse
päritoluga Universumi tekkeajast, vaid on juba hiljem tähtedest välja paisatud, näiteks