Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslike seoste toimimisel avalduvad looduses alati nii ettemääratus kui juhuslikkus. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult determinismi (täieliku ettemääratuse rõhutamiseni). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav füüsikateooria peab aga vaatlema sündmusi juhuslikena ning võimaldama hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust.
k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult fatalismi (järelduseni ainult ühe lõpp- tulemuse võimalikkusest). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav teooria võimaldab aga hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Reduktiivseks ehk ruumiliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sünd-
analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult fatalismi (järelduseni ainult ühe lõpp- tulemuse võimalikkusest). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav teooria võimaldab aga hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat