vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda. Renessanssis sai ideaaliks lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus oli seotud inimese hingamisega. Muusika areneb läbi aastate nagu meie ja kõik meie ümber. Keskaja ja renessanssi muusika on kinkinud meile palju erinevaid ja suurepäraseid teoseid,
Lisaks sai oma tööga suurepäraselt hakkama Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kelle suurepärane mänguoskus tõi etendusse veel põnevust ja ilu. Enne etendust olin loomulikult kogu selle tüki suhtes vähe skeptiline, kuna eelmine kord, kui ma käisin balletti vaatamas, olles umbes 7 aastane, jäin ma poole etenduse pealt magama. Aga mida lugu edasi, seda põnevamaks läks lugu. Pinget hoidis üleval teadmine, et kolmandas vaatuses esitab Must Luik, mis on üks raskemaid partiisi baleriinide klassikalisest repertuaarist, soolotantsu, kus sooritas 32 tiiru ümber iseenda. Kahjuks pidin tema esituses pettuma, sest loodetud 32 asemel sooritas ta vaid 30. Kuid arvatavasti ongi Tiit Härm sellisena etenduse loonud, kuna kõik oli muusikas ja tundus olevat õige. Minu jaoks oli see siiski pettumus, kuna just seda olin ma kogu eelneva aja oodanud. Neljandas vaatuses tegevus elavnes ja ka muusika läks särtsakamaks, mistõttu elavnesin vaadates ka mina. Loo lõpp oli
annaabi.ee 
