Ladina-Ameerika 19. ja 20. sajandi algul
kõige kergemini tehtavaim/kättesaadavaim. 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika
majanduslik ja rahaline sõltuvus Euroopa maadest; hiljem ka USA-st. Saadud raha investeeriti
põllumajandusse.
Pärast iseseisvumist valitses Ladina-Ameerika maade sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.
Toimusid pidevad mässud, revolutsioonid, ülestõusud ja vandenõud. Tihtipeale arenes poliitiline
võitlus anarhiaks. 19. sjandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisd.
Sõjad 19. sajandil
Esimeses maailmasõjas olid Ladina-Ameerika riigid neutraalsed. Ainult Põhja-Ameerika tungis
vahepal lõunasse. Alles sõjalõpu eel kuulutasid Ladina-Ameerika maad keskriikidele sõja.
annaabi.ee 
