TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
presiidiumi esimeheks jäi esialgu edasi Johannes Vares-Barbarus. Ta suri novembris 1946,
tõenäoliselt enesetapu tagajärjel. Varese järglane oli Venemaa eestlane Eduard Päll.
Algul lubas maareform talude suuruseks 30 hektarit, ülejäänud osa sundvõõrandati. 1949.
aasta märtsikuus leidis aset umbes 60 000 eestlase küüditamine kulakute likvideerimise sildi
all. Uueks Eesti kompartei peameheks tuli Venemaalt võrsunud parteimees Ivan Käbin.
Paralleelselt eestlaste arreteerimise ja küüditamisega algas ka venelaste ja teiste muulaste
sissevool Eestisse. aastaks 1985 oli eestlaste arv langenud 60% ligidale "tänu" Ivan Käbini
poliitikale.
Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli
on "sulaks" nimetatud. Stalini-aegseid vangilaagreid vähendati, küüditatud ja poliitvangid
hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks juhiks kujunes
annaabi.ee 
