Molekulaarbioloogia
Insenergeneetilised vaktsiinid ja DNA-vaktsineerimine
Rekombinant-DNA tehnoloogiat kasutatakse ka vaktsiinide valjatootamisel.
Insenergeneetiliste meetoditega loodud vaktsiinid voib jaotada kolme ruhma:
(1) rekombinant-antigeen-vaktsiinid (ingl. k. -subunit vaccine)
(2) rekombinant-vektor-vaktsiinid
(3) geneetilise modifitseerimisega atenueeritud mikroobid
Rekombinant-antigeen-vaktsiinide loomine pohineb patogeenide antigeenseid omadusi
maaravate geenide siirdamises bakterite voi parmseente genoomi voi ka imetajate
rakkudesse
koekultuurides. Selle tulemusena produtseeritakse suurel hulgal patogeenide antigeene, mis
seejarel isoleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse kui puhast antigeeni. Esimene
rekombinantvaksiin,
mis ka praktikas osutus efektiivseks oli suu-ja sorataudi viiruse vastane vaktsiin, mis
pohines peamise antigeeni-VP-1 tootmisel E. coli's. Esimene inimesel kasutatud samalaadne
vaktsiin oli hepatiit-B viiruse vastane vaktsiin
annaabi.ee 
