· Suurbritannia devalveeris naela, krooni kattevara vähenes · Tööpuudus Põhiseaduse kriis · Etteheited põhiseadusele · Riigikogul suur võim · Puudub president · Riigikogu poolt ettevalmistatud enne põhiseaduse projektid kukkusid hääletusel läbi · 1933. Okt toimus vabadussõdalaste põhiseaduse eelnõu hääletus - seadus võeti vastu 6. 1934 aasta riigipööre 7. Sisepoliitiline kriis · Rahulolematus parlamentis · Parteide lagunemine · Valitsuste vahetumine 8. Kultuur ( kultuurikapital, professionaalne kultuur) 1925a. Jõuti kultuurikapitali loomiseni, Kultuurikapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetuleks jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja
Minister-poliitiline figuur ,kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohta . Kantsler-ametnike hierarhia kõrgeimal astmel , kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidavust ministite vahetumise puhul . Peaminster - määratud ametnikkonna tööd korraldama ja presidendi otsuseid ellu viima Kaheparteiline parlamentaarne riik-riigipeale jääb vaid formaalne ülesanne kinnitada kahekordse valiku tulemusi . Mitmeparteilne parlamentaarn riik-ühelgi parlamentis esindatud erakonnal pole ülekaalukat enamust ,jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel Ministrite nimetamine-pliitiline läbirääkimine , mida juhib värske peaminister. Peaministri meeskond-saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Kolatsioonivalitsus-mitme erakonna esindajad koos . Moodustatakse parteicaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga , mis teeb valijaskonnal võimatuks protsessi mõjutada .
kooli tänavat leheprügist. Seal ma kohtusin uute inimestega, kellega suhtlen tänapäevani. On raske ette kujutada, kuidas üks inimene saab lahendada kogu riiki või kogu maailma prooblemid, kui ta siiamaani leaib raskusi oma probleemide lahendamises. Kuna me elame demokraatlikus vabariigis, siis kõige kõrgem juht meil on parlament ning nagu igal demokraatlikus ühiskonnas meil on võimalus ise valima, kes hakkab töötama selles parlamentis. Igal neljandal aastal meil toimuvad valimised, kus iga üks võib anda oma häält mingile valijale. Aga probleem seisneb selles, et kaaluv osa inimestest tihti ignorerivad seda sündmust vaatamata sellele, et see on väga tähtis ühiskonna arenemiseks, sest, kes teab, võib- olla, et parem ühiskonna saabumine vajab ainult ühe inimese häält, mis võiks muuta kõiki. Tulemus on see, et valikutes osalemine on peamine väljakutse, et saada heaks kodanikuks.
annaabi.ee 
