Siider
energiat annavad magusad ja suurema alkoholisisaldusega siidrid, kuid sellist
kombinatsiooni tuleb ette üsna harva.
Toormaterjal, peamiselt õunad purustatakse püreetaoliseks seguks, mis
jäetakse umbes ööpäevaks sooja. Seejärel pressitakse püreest mahl, mida mitu
korda filtreeritakse. Et saada tarbijale meelepäraseid maitsevarjundeid,
segatakse tööstuslikul tootmisel eri õunasortide mahlu. Siidri toorainele
(õunamahlale) esitatakse kindlaid nõudmisi suhkrusisalduse, parkainerohkuse,
kiudainekülluse ning orgaaniliste hapete hulga suhtes, sest nendest oleneb
oluliselt joogi maitse. Suhkrusisaldus määrab siidri kanguse, sest pärmid
kääritavad suhkru alkoholiks. Käärimisel eralduv süsihappegaas lahustub
osaliselt joogis.
Klassikaline siider laagerdub pärast käärimist tammevaatides, tööstusliku
suurtootmise ajastul on hakatud eelistama terastanke. Naturaalne siider on
pastöriseerimata jook, millesse ei lisata vett, suhkrut, maitseaineid ega alkoholi.