Jevgeni Onegin
Kus sa küll
oled mu
armas
Onegin
Tatjana hingas
aknaklaasruutu
dele ja maalis
udusele aknale
nimetähed O ja
E
Tatjana
näeb
maanteelt
Oneginit
tulemas.
Seal sa
oledki.
Tatjana veri tardub. Ta jookseb
kiirest välisukse juurde ja sealt õue.
Ta jookseb üle allee rohtaeda. Taha jääb
tihnik, sild ja oruveer. Ta jääb puude alla
pingle istuma. Pargiteed on tühjad aga
aiatöölised sumisevad kuskil.
Tatjana kõndis tagasi pargiteeni ning nägi seal kaugel
Oneginit musta siluetti.
Kõndisid koju tagasi