Kadrioru Kunstimuuseum Kadriorg on peale vanalinna minu lemmikpaik Tallinnas. Ma ei kujuta enam Tallinnat ette ilma Kadrioru lossi ja pargita, mis on mõnus paik jalutuskäikuteks igal aastaajal. Mul oli hea meel käia klassiga sel aastal Kadrioru muuseumis, kus saatis meid giid. Kadrioru lossi ehitamine oli üks suurepärane ettevõtmine, milles peame tänama Peeter I-st ja Katarina II-st. Sellest on saanud ajalooliselt väga tähtis paik. 1921. aastal reorganiseeriti ehitis ümber kunstimuuseumiks, mis kujul on ta ka tänapäeval. Lossi peasaal on üks uhkemaid Põhja-Euroopa
kasutatud kogu alal. Kividest on tehtud puhkepingid ja ümbritsevad puud on telgede kujuga. Seal on lisaks veekanalid, mis kulgevad mööda vaatamisväärsust ja jõuavad lõpuks jõkke välja. Enamjaolt kujutavad 3 need kanalid alleed ehk siis puud kasvavad voolava vee kallastel. Et rõhutada horisontaalsust, on majad ehitatud maksimaalselt 5- korruseliseks. [7] [8] Samuti ei pargita autosid suvalt, vaid autod pargitakse spetsiaalsetele väljakutele või aedadesse. Selles piirkonnas on maastik väga kuiv ja seetõttu peab olema väga ettevaatlik, sest taimed kasvavad ja taastuvad väga aegaselt. Kui inimesed sõidavad läbi Solana, kogevad nad ehtsat maaelu ja puutumata loodust.[2] Peter´i üks suurimaid töid on olnud ka Tanneri allika juures olev ala. See asub Harvardi ülikoolilinnaku alal ja sellel on märkimisväärne roll igapäeva elus kogu kogukonnale
annaabi.ee 
