Laitse mõis
valmimist. Arvatavasti kujundati regulaarpargist just sel perioodil puuvilja- ja marjaaed, mis
nüüdseks on hävinud. Tarbeaeda piiras puidust horisontaalne tara. Kõige vanemast
pargiplaneeringust on säilinudainult fragmente, teede kohad on aimatavad kasvavate
põlispuude (tammed, vahtrad, lehised) järgi. Suhteliselt hästi on säilinud tiik ja
kuivenduskraavid. Peahooneesine planeering on ainult kujutletav. Hoone kesktelg on
kujundatud põõsasrindeliselt. Avarad vaated tiigile ja pargiaasale on kinni kasvanud ja
metsapark hooldamata. Laitse mõisa park on vabakujundusliku pargi tüüpiline näide.
Ajalugu:
Laitse lossi, ehk Laitse mõisa, ehitas leitnant Woldemar von Uexküll 1890.aastate algul.
Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelasse jäävat Laitset on mainitud juba Henriku
Liivimaa kroonikas – selles seisab see Ladise nimelise külana, kuhu ristisõdijad 1219. Aasta
veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid. Pikka aega kuulus
annaabi.ee 
