Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal
Varem ei teadnud ma, et
parem-vasakpoolne jaotus just Prantsusmaalt alguse või et tööstusrevolutsioon oli põhjus, miks
enesemääratluses sai tähtsaks ka majanduslik väärtuskonflikt, kus vasak pool ehk madalam klass
soovis võrdsust, kuid parem pool ehk kõrgklass aga just ebavõrdsust loomulikuks pidas.
Uus kontseptsioon oli minu jaoks Eesti valijaid iseloomustav “paremale kaldumise” tendents,
kus keskmine Eesti valija näeb enda erakonda parempoolsena, kui seda näevad teised, eriti just
vaadates vasakpoolseid Keskerakonda ning Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Tundub, et
parempoolsus on Eesti valijate silmis justkui ideaal, mille poole aktiivselt püüelda. See selgitaks
ka Eesti parteide ebavõrdset paigutamist, kus kuuest neli antud artikli uuringu kohaselt paremal
pool paiknevad.
Üks üllatavamaid tõsiasju, mis artiklist selgus, oli, et postkommunistlikes riikides, nagu seda on
annaabi.ee 
