Kahetipuline normaaljaotus Normaaljaotus võib olla ka kahetipuline, kui kaks normaaljaotusele alluva suuruste (nt meeste ja naiste jalanumber pikkus jne) vastavad väärtused ühendatakse üheks jaotuseks. Joonis 5. Joonis 5. Kahetipuline normaaljaotus. Ebasümmeetriline normaaljaotus Joonis 6.1 Ebasümmeetriline normaaljaotus. Joonis 6.2 Ebasümmeetriline normaaljaotus. Vasakule ebasümmeetriline e. Vasakkaldeline rida. Paremale ebasümmeetriline e. paremkaldeline rida. Kui uuritakse küllalt suuri kogumeid ja kui nähtuse väärtus sõltub täiesti juhuslikest asjaoludest, siis tunnuse väärtused jaotuvad harilikult sümmeetriliselt, kuid sagedamini on nad ühele või teisele poole välja venitatud. Tüüpilisteks näideteks on palkade, ettevõtte käibe jaotumus jne. Üldjoontes püütakse vahet teha mõõduka ja täieliku ebasümmeetrilisuse vahel. Ebasümmeetrilisi variatsioonridu eristatakse vastavalt sellele, kummale poole kaldub nende
a. y kahaneb aeglustuvalt b. y kasvab kiirenevalt. c. y kasvab aeglustuvalt Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 6 Hinded: 1 Tugev negatiivne korrelatiivne seos tähendab, et Vali üks vastus. a. põhjuslik seos võib olla, kuid ei pruugi olla b. eksisteerib ka põhjuslik seos c. põhjuslikku seost ei ole kindlasti Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 7 Hinded: 1 Kui suuruse jaotus on vasakult poolt lõigatud, siis Vali üks vastus. a. on paremkaldeline asümmeetria b. on vasakkaldeline asümmeetria c. see ei mõjuta asümmeetriat Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, Vali üks vastus. a. võrreldes variatsioonikoefitsiente b. võrreldes variatsioonamplituude c. võrreldes dispersioone Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 9 Hinded: 1 Kolmel järjestikusel ajaperioodil oli analüüsitava suuruse y ahelindeks 0,95; 1,05; 1,03.
b. y kasvab kiirenevalt. c. y kasvab aeglustuvalt Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 6 Hinded: 1 Tugev negatiivne korrelatiivne seos tähendab, et Vali üks vastus. a. põhjuslik seos võib olla, kuid ei pruugi olla b. eksisteerib ka põhjuslik seos c. põhjuslikku seost ei ole kindlasti Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 7 Hinded: 1 Kui suuruse jaotus on vasakult poolt lõigatud, siis Vali üks vastus. a. on paremkaldeline asümmeetria b. on vasakkaldeline asümmeetria c. see ei mõjuta asümmeetriat Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, Vali üks vastus. a. võrreldes variatsioonikoefitsiente b. võrreldes variatsioonamplituude c. võrreldes dispersioone Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 9 Hinded: 1
ülesaamiseks kasutatakse standardhälvet, mis on ruutjuur dispersioonist. Standardhälve on alati samades mõõtühikutes, milles variandidki. Variatsioonikoefitsienti standardhälve järgi kasutatakse siis kui on vaja võrrelda niisuguste tunnuste hajuvust, mis on mõõdetud erinevates mõõtühikutes. Nt mis varieerub rohkem, kas inimese pikkus v kaal. 9. Asümmeetria koefitsient (asümmeetria kordaja) – vasakkaldeline siis on väiksema väärtusega variante rohkem. Paremkaldeline siis on suurema väärtusega variante rohkem. Täiesti sümmeetrilistes ridades on K=0, Paremkaldelistes K väiksem kui 0 ja vasakkaldelistel K suurem kui 0. 10.Ektsessiks – nim tegeliku püstakuse hälbimist normaaljaotuse kõvera suhtes. Positiivse ekstsessi korral on tunnuse väärtuste esinemissageduse kõver teravatipulise, negatiivse ekstsessi korral laugjam kui etaloniks võetaval normaaljaotuse kõveral. Normaaljaotuskõvera ekstsess on 0. 11