Teade täiskasvanud imetaja kloonimisest tekitas sensatsiooni eelkõige kujuteldava võimaluse tõttu kloonida heas või halvas mõttes kuulsaid inimesi, elavaid või varem elanud. Tihti unustatakse seejuures, et kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidi vegetatiivset paljundamist. Sellele on rohkesti eetilisi vastuargumente, millest enamik on religioosselt emotsionaalsed või teadmatusest tingitud ning järelikult pareeritavad. Tõsisem eetiline vastunäidustus põhineb teaduslikel argumentidel. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapias. Sel juhul tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva (blastotsüsti staadiumini) ja seejärel lõhutakse - eraldatakse tüvirakud. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse
tasemini eesmärgiga saada tüvirakke. Kogu see metoodika on seni katsetamisjärgus, kuid võib tuleviku meditsiinile oluliseks osutuda. Inimese puhul on hakatud sõltuvalt eesmärgist eristama kahesugust kloonimist. Üks on reproduktiivne ja teine terapeutiline kloonimine. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljunemist. Sellele on rohkesti eetilisi vastuargumente, millest enamik on religioosselt emotsionaalsed või teadmatusest tingitud ning järelikult pareeritavad. Tõsisem eetiline vastunäidustus põhineb teaduslikel argumentidel. Nagu loomade kloonimise andmetest eespool näeme, hukkub praeguse metoodika kasutamisel suurem osa kloonindiviide enne või pärast sündi ja on võimalik, et eluvõimelised indiviidid vananevad enneaegselt. Kõigi nende asjaolude tõttu keelustati enamikus arenenud riikides inimese reproduktiivne kloonimine kiiresti pärast selle tehnoloogia avalikustamist. Ka Eestis on vastav keeld kehtestatud embrüokaitse seaduses.