Emased huntämbliklased on ennastohverdavad emad. Peale paaritumist otsivad nad turvalise paiga ning koovad sinna võrgust aluse, millele munevad munad, seejärel mässivad selle kookoniks. Kookon koos munadega kinnitatakse tagakeha lõpul paiknevatele võrgunäsade külge, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, mil pojad munades arenevad. Huntämbliklastel on sageli hulgaliselt poegi, nad katavad oma keha mitme kihina, kuid munad ei tohi katta silmi, sest need on vajalikud saagi püüdmiseks. Pardosa perekonna huntämbliklased kannavad seljal u. 40 poega, suurte Ameerika tarantlite ( Lycosa ) perekonna liikidel on aga üle saja poja. Kui koorumise aeg kätte jõuab, avab emane kookoni lõugtundlate abil, et pojad saaksid sealt lahkuda. Esimestel päevadel ei tarbi koorunud ämblikupojad sugugi toitu. Tillukesed ämblikupojad ronivad emale selga, kes neid paigast paika viib nende esmakordse kestumiseni, mil nad iseseisvuvad. Huntämbliklaste väiksemate liikide
Huntämbliklased Huntämbliklased (Lycosidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Tuntakse umbes 1200 huntämbliklaste (Lycosidae) sugukonda kuuluvat liiki. Jahtimine Oma nimetuse on nad saanud tänu sellele, et ajavad pidevalt saaki taga ja ei püüa saaki võrgu abil. Toituvad peamiselt putukatest ja teistest ämblikest. Ämblik valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning
Hendrik Mägi 4.A klass Tarantel (Lycosa) Tarantel kuulub huntämbliklaste sugukonda, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Huntämbliklased on oma nimetuse saanud selletõttu, et nad jälitavad oma saaki, mitte ei püüa seda võrgu abil nagu teised ämblikud. Nad toituvad putukatest, teistest ämblikest, väikestest roomajatest, konnadest ja isegi väikestest lindudest. Huntämbliklane valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
