Asula Ilm praegu Ilm Kliimaandmed Geograafilised Soojusvöö Kõrgus merepinnast Aastaajad nädalavahetusel koordinaadid Riia 12..18°C 11...21°C Riias on aasta 56°5715.012 N Parasvöö 7 meetrit merepinnast Kevad, suvi Ööpäevas keskmine 24°70.012 sügis, talv sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli, kuivem Veebruar Tokyo 27...32°C 22...30°C Tokyos on suved 35°422N Parasvöö 37 meetrit merepinnast Kevad, suvi, Ööpäevas niisked ja 139°4254E ...
Geograafia, õhkkond 1. Mis on teise sõnaga õhkkond? Atmosfäär. 2.Millistest gaasidest õhk koosneb? Lämmastik, hapnik, osoon, süsihappegaas, veeaur. 3.Nimeta õhkkonna kihid? Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär. 4.Mille alusel jaotatakse õhkkond kihtideks? Kuidas temperatuur kõrguse kasvades tõuseb või langeb. 5.Mille poolest on troposfäär tähtis elusorganismidele? Seal asuvad veeaur, pilved ja tolm. Kujunevad ilm ja kliima. 6.Mille poolest on tähtis stratosfäär? Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtja...
Must meri Geret Perv ja Ode Maria Punamäe 8.b Asukoht Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri Koordinaadid 43°- 49° N 34° - 46° E Suurus ja soolsus Pindala Soolsus 422 000 km2 16-18 Sügavus Võrdlus maailmamerega Keskmine (35) 1315 m u. poole väiksem Maksimaalne 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde parasvöö Taimestik rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid Skumbria Võrdlus...
Seetõttu voolab õhk keskelt väljapoole, pöördudes Coriolise jõu mõjul põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas (päripäeva) ja lõunapoolkeral vastu kellaosuti liikumist (vastupäeva). Antitsükloni keskel õhk laskub. · Õhurõhu järgi nimetatakse tsüklonit sageli ka madalrõhkkonnaks ja antitsüklonit kõrgrõhkkonnaks. · Suurem osa tsüklonitest tekib frontidel ookeani kohal. · Maa pöörlemise tõttu liiguvad parasvöötmes need erineva õhurõhuga aladest koosnevad suured õhukeerised läänest itta, pannes nii aluse suhteliselt püsivale läänetuulte süsteemile. · Ka Eestis on valdavad läänetuuled, mis kannavad siia Atlandi ookeanil kujunenud õhku. · Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. · Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel
Kuidas sõltub temperatuur geograafilisest laiusest? Mida lähedamal ekvaatorile, seda soojem, aga mida lähemal poolusele, seda külmem. Iseloomusta merelist ja mandrilist kliimat Mereline kliima on pilvine, tuuline, sajune ning ööpäevane temperatuuri vahe väike. Mandriline kliima on selge, vähe sajune, kuiva õhuga ja suur ööpäevane temeratuuri kõikumine. Kus puhuvad passaadid ja läänetuuled ? Passaadid 30.-lt laiuskraadidelt ekvaatori suunas ning läänetuule parasvööndis. Mitu kliimavöödet on kummalgil pool maakera? Seitse Nimeta põhi-ja vahekliimavöötmed! 1. Ekvatoriaalne 2. Lähisekvatoriaalne 3. Troopiline 4. Lähistroopiline 5. Parasvööde 6. Lähispolarne 7. Polaarne Millest on saanud ekvatoriaalne kliima oma nime? Asub ekvaatori lähistel Nimeta ekvatoriaalse kliima põhitunnused? 1. Alati soe 2. Väga niiske 3. Ühe aastaajaga Kuidas märgitakse kliimateagrammil temperatuuri, sademeid? Temperatuuri kõveraga ja sademeid püst ristkülikutega
Öö ja päev on kogu aasta enam-vähem ühepikkused, ekvaatoril aga kogu aasta täpselt ühepikkused. Palavvöös ei ole sooja ja külma aastaaega, võib aga olla niiske aastaaeg ja kuiv aastaaeg. Külmvööd Maa- ala pooluse ümber kuni polaarjooneni nimetatakse külmvööks. Külmvöödes on kõikjal lühem või pikem polaaröö ja -päev. Päike ei tõuse kunagi, isegi mitte polaarpäeval eriti kõrgele. Aasta läbi on külm, ainult kesksuvel võib olla natuke soojem. Parasvööd Pööri- ja polaarjoone vahele jääb parasvöö. Parasvöös ei paista päike kunagi seniidis, seal ei esine polaarpäeva ega ööd. Seal ei ole väga soe ega ka väga külm. Parasvöö on nelja aastaaja vöö. Õhurõhk Soojadel aladel tekib harilikult madalrõhkkond ja külmadel aladel kõrgrõhkkond. Õhk hakkab alati liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole ja nii tekivad tuuled.
ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla.........................................................................................
õhureostus 6. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. TV lk 39 ül 14 Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 – 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 – 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, siledusest ja liikuvusest. 7. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) TABEL MILLE ÕPS ANDIS“maailma kliimavöötmed“ suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. Õhk hakkab ringlema.
Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. KLIIMA KLIIMA iseloomustab piirkonna paljude aastate keskmisi ilmastikuolusid Kliimat kujundavad tegurid: 1. Koha geograafiline laius e. kaugus ekvaatorist sõltub Päikese kõrgus päikesekiirte langemisnurk 2. Üldine õhuringlus e. valitsevate tuulte suund tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb külmvöötmes ida-kirdetuuled ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4
atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. 18. Maa loodusgeograafilised vöötmed Polaarne Aastaaegadest esineb ainult talv, esineb polaaröö ja päev. Lähispolaarne Talviti on siin valitsevaks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused Parasvööde Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv Lähistroopiline Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased Troopiline Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur tõusta kuni 50C, õhk on kuiv ja öösel jahtub kiiresti mitte kunagi alla 20C. Talvel on keskmine temperatuur 20C ning võib esineda öökülmi
annaabi.ee 
