lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Nad elavad peredena. Pesa hoitakse puhtana. Vastsetele tuuakse toitu. Huvitavaid fakte Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Scolia capitata, väikseim Alaptus magnanimus pikkusega 0,21mm. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiiv alised.htm Tänan vaatamast!
järv on tugevalt eutroofne. Analüüsi käigus selgitati välja, millised liigid on Undi veehoidlas veeõitsengu ajal massilised. Undi veehoidlas domineerisid niitjad sinivetikad. Tsüanobakteritest domineeris ülekaalukalt rohketoitelistele järvedele iseloomulik Planktothrix agardhii. Esinesid Anabaena compacta, Pseudanabaena limnetica, Planktolyngbya limnetica, Planktothrix suspensa, Aphanocapsa parasitica, Chroococcus limneticus. Ränivetikatest domineeris Stephanodiscus hantzschii, mis on iseloomulik just reostunud järvedele. Esinesid eutroofset vett nõudev Aulacoseira ambigua ning perekonna Cyclotella liigid. Rohevetikatest esinesid Scenedesmus cuadricauda, Scenedesmus subspicatus, Monoraphidium contortum. Järgnev foto on tehtud septembrikuu alguses, näitamaks järvevee värvust suvel. Talvisel perioodil oli vesi jää all kollakaspruun.
annaabi.ee 
