12

doc

Arvutiviirused

Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna

Informaatika → Informaatika

56 allalaadimist

8

ppt

Arvutiviirused

· Arvutiviiruseks nimetatakse arvutiprogrammi, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest Arvutiviirus on mõeldud... · Ennast levitama teistesse arvutitesse · Häirima arvuti tööd · Koguma paroole · Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd  Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile Ainus asi mis annab märku viiruse olemasolust on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja neile omane sting faili lõpus  Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus · Ta saadab alglaadimisel tavalisi teateid · Levimiseks nakatavad kõik selle rühma viirused diskettide laadesektorit · Selliseid viirusi on 200 ringis,

Informaatika → Arvutiõpetus

21 allalaadimist

10

doc

Arvuti viirused

Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6 Peitviirused (stealth virus) ehk soomusviirused (armoured virus) ........................................... 7 Polümorfsed ehk mutatsioonviirused........

Informaatika → Arvutiõpetus

37 allalaadimist

7

doc

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................

Informaatika → Informaatika

41 allalaadimist

24

pptx

Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine

Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine  Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele  Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused  Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades  Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutu...

Informaatika → Arvuti

3 allalaadimist

5

doc

Referaat arvutiviirused ja nende vastu võitlemine

Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime ­nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja ...

Informaatika → Informaatika

45 allalaadimist

12

ppt

Arvutiviirused ja viirusetõrjed

lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing ­ tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused  Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo Ehk CIH (Tsernobõli "Troojalased" viirus) NewLove LoveLetter Good Times Kurikuulsatest arvutiviirustest lähemalt. Michelangelo ­ aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil

Informaatika → Informaatika

36 allalaadimist

2

docx

Andmeturbe testiks

programmi ja nakatab neid igakordsel käivitamisel. Residentsed- peidab end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ning seejärel nakatub teisi aktiveerunud programme. · Koodi kokku pakkivad viirused-pakivad programmi koodi kokku ning seejärel kirjutavad tekinud vabale kohele mingi muu koodi · Spawing tüüpi viirused ­ nakatavad sihtmärki · Parasiitviirused ­ kirjutaavd oma koodi peremeesfaili otsa. Fail muutub viiruse koodi võrra pikemaks. · Süsteemiviirused ­ viirused kirjutavad oma koodi ketta boot sektorisse. Seega tehes arvuti algkäivituse nakatunult kettalt, aktiveeritakse ka viirus. · Makroviirused ­ levivad makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Nt! ms word 2. Ohtude liigitus ­ ohte on võimalik liigitada: turvalisuse komponendi järgi (mida

Informaatika → Arvutiõpetus

31 allalaadimist

4

doc

Arvutiviirused

1. Käivitusfaile pakkivad viirused -pakivad koodi kokku, nii et saadud fail on kas sama suur või väiksem. 2. Kõiki programmifaile (*.EXE, *.COM) nakatavad viirused. 2.1. Ainult EXE-faili nakatavad viirused. 2.2. Ainult COM-faili nakatavad viirused. 2.2.1. COMMAND.COM nakatavad viirused. Boot-sektori viirused. 3.1. Kõvaketta DOS Boot-sektorit nakatavad viirused. 3.2. 360 kB flopiketta viirused. 4. Ülekirjutavad viirused. 5. Parasiitviirused. 6. Mälus mitteresidentselt paiknevad viirused. 7. Mälus residentselt asetsevad viirused. 7.1. Alla 640 kB (segmendis A000). 7.2. Üle 640 kB. 7.2.1. Viirused mis kasutavad BIOS/Video/Shadow RAM-i (segment A000 - FFFF). 7.2.2. Viirused, mis kasutavad extended/expanded mälu. 8. Spawning (companion) viirused. 9. Viirused, mis manipuleerivad failipaigutustabeliga (FAT - File Allocation Table). 10. Viirused, mis nakatavad MBR-i (Master Boot Record, Partition Table). 11

Informaatika → Arvutiõpetus

30 allalaadimist

26

docx

Arvuti töövahendina

1.3 Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta. 1.4 Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.5 Residentsed failiviirused

Informaatika → Arvuti

13 allalaadimist

13

docx

Arvuti töövahendina

1.1. Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta. 1.2. Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.3. Residentsed failiviirused

Informaatika → Arvuti

3 allalaadimist

10

docx

Arvuti Õpetuse referaat (Arvutiturvalisus ja Viirused)

· Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 6 1.4 Spawing-tüüpi viirused Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili, juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti. 1.5 Parasiitviirused Parasiitviirusteks nimetatakse viiruseid, mis kirjutavad oma koodi peremees-faili otsa (EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel mõnede EXE- ja COM-failide nakatamist pannakse käima õige programm. Seda tüüpi viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei

Informaatika → Arvutiõpetus

31 allalaadimist

17

docx

Arvuti viirused - referaat

......................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...................................................6 1.7 Makroviirused................................................................................................6 1.8 ,,Antiviirus" viirused......................................................................................6 2 ARVUTIVIIRUSTE AJALUGU..................................................

Informaatika → Arvutiõpetus

50 allalaadimist