Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel
monospoorsete tüvede ristamisel kultuuris esineb anastomoose,
tuumade liitumist ja haploidiseerumist ning koniidide DNA-sisalduse
heteroploidsust (NB! sugulisel paljunemisel liituvad tuumad alles
viljakehas, vahetult enne eoskoti teket).
P. varia ja P. violacea kompleksid erinevad oma paljunemistüübi
poolest. Esimene on homotalne, teine heterotalne (Weber, 1992).
Valitseva seisukoha järgi on sugulise paljunemise puudumine
taandareng (Yun et al., 1999). Võimalik, et paraseksuaalsusest tingitud
heteroploidsus on üheks põhjuseks, miks paljudel kottseentel on
suguline paljunemine kadunud. Pealtäha vegetatiivselt paljunevates
seenehüüfides toimub geneetilise materjali rekombineerumine ja uute
tüvede teke, mis ei allu populatsioonigeneetika seadustele.
Hübridisatsioon ja heteroploidsus seentel alles ootab täpsemat uurimist
ja rakendamist.
Artikli koostamisel on kasutatud andmeid, mis on saadud ETF grantide
3580 ja 4989 ning DAAD (1998. a., 2002. a.) ja DFG (2000. a.)