Kõne- Eesti elu valupunktid
kunstnikuks? Äkki ei olnudki need paar kolme keemias, üheksandas klassis
nii olulised?
Me ei väärtusta neid ameteid, millel pole kindlat igakuist pangale laekuvat
sissetulekut. Kui keegi peaks ütlema, et soovib peale põhikooli või
gümnaasiumi minna kutsehariduskooli, siis vaadatakse teda imeliku näoga ja
küsitakse, et oot-oot, aga kuhu jääb siis ülikool? Mina küsiksin teie käest, et kus
käiksite teie oma lemmik juuksuri juures või kus parandaksite oma autot, kui
poleks neid tublisid noori, kes valivad tee minna õppima kutsekooli, omandama
ka tasemel haridust.
Kas me tõesti soovime anda tulevastele põlvedele edasi Eesti, kus kõik istuvad
prillid peas tahvelarvutite taga ja rügavad robotite nägudega nädalas üle 40.
tunni tööd? Unustame ära tõsiasja, et kõik inimesed on erinevad ja kõigile ei
sobi esmaspäevast reedeni kella kaheksast viieni töötada kui masin.
annaabi.ee 
