Anna Karenina
tal ei ole endal kunagi arstiabi vaja olnud ning integraalarvutusi pole talle ka
põllutööde juures vaja olnud. Levini seisukohti iseloomustab hästi ka see, kuidas ta
talupoegadega koos niitma läks. Ta ei hoolinud teiste arvamusest, et tema kõrgemast
seltskonnast einestab ja töötab koos talupoegadega, tema jaoks oli füüsiline töö justkui
eluks vajalik, ükskõik kellega või mis moel seda teha. Paralleliks võib siinkohal tuua
linlaste käitumise taolises olukorras. Nende jaoks oleks töötamine üheskoos
talupoegadega olnud alandav ning naeruväärsitav ning seepärast ongi Levin oma
vaadete ning seisukohtadega niivõrd erinev.
Levini areng teose vältel on märkmisväärne. Teoses on öeldud, et ühel hetkel tundis ta
uhkust selle üle, kes ta on ning ei soovinud olla enam kellegi teise nahas. Ta soovis