9. 264 0,204 0,03745 0,035768 -0,11806 -0,48226 0,076354 0,152708 10. 297 0,204 0,040777 0,039562 -0,11343 -0,37643 0,07804 0,15608 11. 330 0,204 0,044222 0,04409 -0,0833 -0,112 0,079894 0,159788 v=Uv-Un k=Uk-Un Koormamisel tekkiva vea k' leidmine lähtuvalt Uo, R, Rk väärtustest: R=40000 () R=R1+R2 R1k=(R1)II(Rk)= (paralleelühendus) =R1*Rk/(R1+Rk) R2k=(R1)II(Rk)= (paralleelühendus) =R2*Rk/(R2+Rk) R1()=R* /330 R1 (0)=0 () R1 (330)=40000 () R2=R-R1 U()=Uo*R1k/(R1k+R2) Uo=max Ui=U(=330o) Uo=330*C=7,16 (V) k'= R1 R1k R2 R2k k' 0 0 40000 27692 0 4000 3830 36000 25714 0,027308 8000 7347 32000 23607 0,094611
keemis temperatuuril Q=qm Kütuse kütteväärtus, q-kütuse kütteväärtus Kasutegur Columb`I seadus, - [c], r[m], Elektrivälja tugevus proovilaengu kaudu , N/c, q- proovilaeng Elektrivälja tugevus välja tekitava laengu kaudu Potensiaal Pinge on potensiaalide vahe [V] Kondensaatori mahutuvus [F] ; Voolutugevs [A] Ohmi seadus vooluringi osa kohta Tarbijate jadaühendus I= Paralleelühendus Ohmi seadus suletud vooluringi kohta Alalisvoolu võimsus P=; P=*R Alalisvoolu töö Q=*Rt Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud B[T] Magnetväljas liikuvas juhis indutseeritud elektromotoorne jõud Endainduktsiooni elektromotoornejõud
elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga Ampermeeter-seade voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse jadamisi Voltmeeter-mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks, ühendatakse rööbiti Takistus- elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust Ülijuhtivus-füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja; Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse, nimetatakse ülijuhtideks Ohm'i seadus:
Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+..+Rn Kui on n ühesugust => R=n*R1. Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2)Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+..+Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn Kõik tarvitid saavad kätte sama elektrivälja. Sama elektrivälja korral on pinge samasugune. => U=U1=U2=..=Un. Rööpühenduse korral võrdub kogu taksituse pöördväärtus üksikute harude pöördväärtuste summaga. => 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn. Erijuhud:
5.00 5.00 538.8 538.800 4.97 5.03 530.8 524.468 5.06 4.94 549.9 563.258 4.90 5.10 516.4 496.149 5.03 4.97 544.9 551.478 534.8307 paralleelühendus l1 l2 R Rx 5.00 5.00 300.3 300.3 4.97 5.03 296.2 292.667 5.06 4.94 307.8 315.277 4.90 5.10 288.0 276.706 5.03 4.97 304.1 307.771 298.105
Vahelduvvoolu Kolmefaasilised Alalisvoolu Elektriahela parameetrid Pinge U V- pinge on suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I A- juhi ristlõiget läbinud elektrihulk 1 sekundis Takistus R oom – elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat läbiva voolutugevuse suhe Võimsus P W – elektriahelas tehtud töö 1 s Takisti Elektriahela passiivne osa on takisti Takistite jadaühendus R=R1+R2+R3 Paralleelühendus 1 1 1 R R1 R2 R1 R2 R R1 R2 Pooljuht dioodid Kehade mahtuvusele avaldavad mõju lähedal asuvad teised kehad mida lähemal on kehad teineteisele seda suurem on mahtuvus kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega mis on vaja anda ühele neist kehadest et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra q C U C elektriseadise mahtuvus q laengu suurus U pinge suurus
16. Too näide tühijooksu ja lühise kohta. Tühijooks elektrit toodetakse koguaega aga tarbiat ei ole. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 17. Jada ja rööpühendus. Valemid Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Valemid rööpühendus Jadaühendus Voolutugevus Ik=I1 pluss I2 pluss I3 Ik=I1=I2=I3 Pinge Uk= U1=U2=U3 Uk=U1(pluss)U2(pluss)U3 Takistus Rk=R1 pluss R2 pluss R3
Ohmi seadus: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi. Traat: pikkus, jämedus, materjal, temperatuur. R=U/I. Leidmiseks tuleb pinge takisti otstel jagada voolutugevusega, mis läbib takistit. Takistuse ühikud R=1V/1A= 1Ω. Takistuse valem: ρ=1/S S=Ristlõikepindala. Ρ näitab, et 1m pikkuse ja 1mm2 läbilõikega (materjal) traadi takistus on ... Ω. Jadaühendus: Juhtide järjestikku ja paralleelühendus. I=U/R U=I/R. I=I2-I1 Voolutugevus on mõlemas takistis samasugune. V= V1+V2. Kogupinge on üksikute pingete summa. Rööpühendus: Vooluring hargneb U1=U2=U. Rohkem elektrone läheb sinna kus on väiksem takistus.
I=U/R ELEKTRITAKISTUS-füüs suurus,mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. R=U/I 1=1V/1A R=* l/S ERITAKISTUS-iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus=takistus*juhi pindala/juhi pikkus =RS/l ühik 1*m ja 1*mm2/m Jada-ehk järjestikühendus:juhtides voolutugevus sama(I=I 1=I2), pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga,jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga Rööp-ehk paralleelühendus: pinge juhtide otstel sama, voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides, 1/R=1/R1+1/R2.. ELEKTRIVOOLU TÖÖ-füüs suurus,mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge,voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud ajaga. Ühik J Töö=pinge+laengu suurus= pinge*voolutugevus*aeg=pinge ruudus/takistus*aeg=voolutugevus ruudus*takistus*aeg=soojushulk A=Uq=UIt=U2/R*t=I2R*t=Q
20 R x 2 684 23 , usaldatavusega 0,95 R x 5 535 12 , usaldatavusega 0,95 R x 2 5 298,1 6,6 , usaldatavusega 0,95 3) Arvutan takistite ühenduse takistust, lähtudes eelnevalt määratud üksiktakistite takistuste väärtustest ja ühenduse kogutakistuse arvutamisvalemist: Paralleelühendus: 4 1 1 1 R R1 R 2 R1 R 2 R R1 R 2 R x2 R x5 R x 25 R x2 R x5 684,2823 534,8307 R x 25 300,1979 684,2823 534,8307 4) Arvutaт leitud takistuse laiendatud liitmääramatus: R x 25 f ( R x 2 ; R x 5 )
11. Vahelduvvool- nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad 12. Ohm`i seadus- I= U/R U= I x R R= U/I KODUNE Ülesanne nr. 1 Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarvikteid läbib sama tugevusega elektrivool. Joonis nr. 1 Jadaühendus Rööpühendus- paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 3 Joonis nr.2 Rööpühendus Segaühendus Joonis nr.3 Segaühendus Autoakud 4 Ehitus: Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust.
Pinge kahe-oomise takistusega traatspiraali otstel on U = I R1; U1 = 1,5A * 2 = 3V. U2 = ? Pinge kuue-oomise takistusega traatspiraali otstel U2 = I R2; U2 = 1,5A * 6 = 9V. Vastus: Voolutugevus traatspiraalides on 1,5A, pinge kahe-oomise takistusega traatspiraali otstel on 3V, pinge kuue-oomise takistusega traatspiraali otstel on 9V. JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS Juhtide teiseks ühendusviisiks on nende rööp- ehk paralleelühendus. Kaks lampi on ühendatud rööbiti vooluringis joonisel 3. Lambid põlevad normaalse heledusega. Kuna mõlemad lambid on ühendatud vooluallika klemmidega, on pinge nende hõõgniitide otstel sama väärtusega kui vooluallika klemmidel. Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Joonise 3. Kaks rööbiti ühendatud lampi põlevad mõlemad normaalse heledusega. -5-
Eljas Takistuste järjestikühendus R1 R2 R3 I 1 = I 2 = I 3 = I3 (2-14) R = R1 + R2 + R3 I u = u 1 + u2 + u3 u u1 u2 u3 Takistuste paralleelühendus I1 I2 I3 I 1 = I2 = I3 = I 3 R1 R2 R3 1/R = 1/R1 + 1/ R2 + 1/ R3 (2-15) u = u 1 = u 2 = u3 Erandid: -n ühesugust takistust R1 R= R1/n (2-16) R1 × R2
paber-, vilgukivi-, polüstürool-, keraamilisteks või õhkkondensaatoriteks. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 41 Laetud kondensaatori energia Laetud kondensaator omab energiat. Kondensaatori energia on põhjustatud sellest, et elektriväli kondensaatori plaatide vahel omab energiat. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 42 Kondensaatorite ühendamine Jadaühenduse korral kondensaatorite laengud on 1. Rööp- e. ja ühesugused paralleelühendus. pinged liituvad.Rööpühenduse Pinged üksikutelkorral kondensaatorite mahtuvused kondensaatoritel ja laengud on väiksemad liituvad. Pinge kui koguühendusel. kõigil kondensaatoritel on ühesugune. Kogumahtuvus on väiksem kõige väiksema kondensaatori mahtuvusest. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 43
2.3 Jadaühendus Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. Joonis 1. Jadaühendus 2.4 Rööpühendus Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring: Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks
Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+..+Rn Kui on n ühesugust => R=n*R1. Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2.Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+.. +Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn Kõik tarvitid saavad kätte sama elektrivälja. Sama elektrivälja korral on pinge samasugune. => U=U1=U2=..=Un. Rööpühenduse korral võrdub kogu taksituse pöördväärtus üksikute harude pöördväärtuste summaga. => 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn. Erijuhud:
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagu...
Elektrijuhtivus on üks tähtsamateks parameetriteks mille järgi eristatakse elusorganismi anorganiliselt ainelt. Inimkeha, ka loomkeha, juhib elektrit, sest ta koosneb võrgustikust, kus on vett ja ioone. Rakkude takistus ja rakkudevahelise ruumi takistused on erinevad. 112. Elektritakistuste ja elektrimahtuvuste jada- ja rööpühendus. Jada- ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööp- ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 113. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 1. 0 mA kuni 10 mA tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus 2. 10 mA kuni 20 mA valutunne, lihaste kontraktsioon. 3. alates 16 mA inimene ei vabane iseseisvalt elektrikontaktist 4. 25 mA kuni 80 mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames 5. 80 mA kuni 3A minestus, südame värinad 6
Bioloogiline kude on väga erinevate omadustega aine. Omadused muutuvad elektrivälja toimel. Organite funktsionaalne tegevus on seotud elektrijuhtivusega. Põletiku puhul rakud paisuvad, nende omavahelised kontaktpinnad vähenevad, ning elektritakistus kasvab. Organism vastab higistamisega, mistõttu raku elektrijuhtivus kasvab. Elektrjuhtivuse määramist kasutatakse diagnostika eesmärgil. 133. Elektritakistuse ja elektrimahtuvuse jada ja rööpühendus. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Takistuste korral liituvad nende pöördväärtused. Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga ja liituvad mahtuvuste pöördväärtused. 134
mõõteriistaga. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 25 (25) 5.1.11. Võimsusjagurid ja -liitmikud (Power splitters and combiners). Veel üks sobitusprobleem tekib, kui tahetakse ühe signaaliallika signaali jagada kahe kormuse vahel või liita kahe allika signaalid ühel koormusel. Lihtne paralleelühendus ei anna siin enamasti kuigi häid tulemusi. Joonis 5.26. Kaks samaväärset võimsusjagurit: vasakul D-jagur (deltajagur), paremal Y- jagur e. tähtjagur. Võimsusjaguri iga ühendus ("port") peab olema koormatud impedantsiga Z0. Taoline jagur tekitab 6 dB kao (võreldes ühe allika otseühendusega ühele koormusele), millega tuleb praktikas arvestada. Järgnevatel joonistel on toodud võimsusjaguri ja liitmiku kasutusnäited. Elektroonika alused
Mida väiksem on ajakonstant T, seda lähedasem on lüli ideaalsele. Diferentseerimislülide hulka võib lugeda ka nn. forsseerimislülid. Olenevalt sellest, kas väljundsignaal sõltub peale sisendsignaali suuruse ja tema muutumise kiiruse ka selle muutumise kiirendusest või mitte, on tegemist kas teist või esimest järku forsseeriva lüliga. 37 21. Lülide järjestik- ja paralleelühendus. Lülide vastassuunaline paralleelühendus. Lülide jadaühendus Jadaühendus: reguleerimissüsteemide tüüpelementide ühendusviisid. Jadaühenduse korral on kogu ahela ülekandefunktsioon võrdne ahelasse kuuluvate ülekandfunktsioonide korrutisega. W(s) = W1(s)W2(s)W3(s).......Wn(s) Lülide rööpühendus Paralleelselt töötavaid lülisid esineb süsteemides harvemini kui jadaühenduses
Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. · Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. · Jadaühenduses olevatel takistitel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. · Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring - Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast
võrrandeid tihendades, kui oleme olekuvektori välja selgitanud. Olekuvektor on mugavam juhul kui ühendavate vektorite komponentide hulgad pole võrdsed. Stabiilsus on määratud ühendsüsteemi omaväärtustega seosest: det/sE-A/=O, mis avaldub seosena: arvutame maatriksid ja saame: det[sE-A ]= det [sE A1 ]· det |SE-AII] Paralleelühendus: ühendustingimused on U=U1=UII ; mI = mII ;Y=YI,+YII ; rI = rII Ja üldine olekuvektor avaldatav X=maatriks[x1 ja x2] ja ühendsüsteemi olekuvõrrandid saame avaldada avaldisena järelikult on kogusüsteemi stabiilsuseks vajalik kummagi osasüsteemi stabiilsus, seda nii juhitavuse kui jälgitavuse juures. Arvutades kogusüsteemi ülekandefunktsioonide maatriksi, saame seega
(X on x1 ja xII maatriks, selle abil on olekuvektor avaldatav) olekuvõrrand aga: sama tulemuse võib ka saada algebralisel teel kummagi osasüsteemi võrrandeid tihendades, kui oleme olekuvektori välja selgitanud. Olekuvektor on mugavam juhul kui ühendavate vektorite komponentide hulgad pole võrdsed. Stabiilsus on määratud ühendsüsteemi omaväärtustega seosest: det/sE-A/=O, mis avaldub seosena: arvutame maatriksid ja saame: det[sE-A ]= det [sE –A1 ]• det |SE-AII] Paralleelühendus: ühendustingimused on U=U1=UII ; mI = mII ;Y=YI,+YII ; rI = rII Ja üldine olekuvektor avaldatav X=maatriks[x1 ja x2] ja ühendsüsteemi olekuvõrrandid saame avaldada avaldisena järelikult on kogusüsteemi stabiilsuseks vajalik kummagi osasüsteemi stabiilsus, seda nii juhitavuse kui jälgitavuse juures. Arvutades kogusüsteemi ülekandefunktsioonide maatriksi, saame seega kehtib reegel: paralleelselt ühendatud süsteemide ülekandemaatriks on võrdne osasüsteemide
See seisneb selles, et temperatuuri tõustes tõkkekihi tsoon laieneb ja vool väheneb. Kui mingil põhjusel ühes transistori struktuuris tekib kuumenemine, siis nimetatud efekti tulemusena väheneb automaatselt vool ja ka kuumenemine. Bipolaartransistoride taolisel paralleelülitusel aga tekib kuumenemisest juhtivuse suurenemine, vool selles elemendis suureneb veelgi ja lõpuks see struktuur hävib. Selle omaduse tõttu jagab väljatransistoride paralleelühendus automaatselt voolusid struktuuride vahel ilma riknemise ohuta. Suurevõimsuselisi transistore kasutatakse sageli lülititena. Sellisel kasutusalal on vaja võimalikult väikest kanali takistust. Selle saavutamiseks on välja töötatud mitmeid võimsate MOSFET transistoride eriliike (näiteks D-MOSFET, mille kanali takistus võib olla ainult mõni kümnendik oomi) 5.5 Väljatransistor lüliti reziimis Peale bipolaartransistori püütakse järjest enam kasutada lülitireziimis töötamiseks ka
konstantne suurus) 74. Digitaalsed andmed ja digitaalsed signaalid. Kaks võimalust: andmeid edastatakse kahe pinge taseme abil, üks neist on loogiline 0 ja teine 1, või digitaalsed andmed kodeeritakse ära ja tulemuseks on digitaalne signaal mil on soovitud omadused. Andmeid võib edastada mitut moodi kodeeritult. Võib kasutada igasuguseid koode, et tagada veakindlus. Samuti võib andmeid edastada sünkroniseeritult või asünkroonselt. Või siis paralleeel või järjestikühenduse kaudu. Paralleelühendus on kiirem, mitu bitti samal ajal, või terve “sõna”, märk korraga. See on keerulisem ja kulukam kuna on vaja iga biti jaoks oma juhet. Aeglasem ja odavam on järjestikühendus, kus bitid tulevad kõik järjest. 75. Digitaalsed andmed ja analoogsignaalid Digitaalsed andmed kodeeritakse modemiga, et saada analoogsignaali. Kodeerimisel muundatakse digitaalsed signaalid analoogsignaaliks, tekitatakse siinuselistest signaalidest liitsignaal, mis on vajaliku kujuga( saehammas, kolmnurk, jne )
See seisneb selles, et temperatuuri tõustes tõkkekihi tsoon laieneb ja vool väheneb. Kui mingil põhjusel ühes transistori struktuuris tekib kuumenemine, siis nimetatud efekti tulemusena väheneb automaatselt vool ja ka kuumenemine. Bipolaartransistoride taolisel paralleelülitusel aga tekib kuumenemisest juhtivuse suurenemine, vool selles elemendis suureneb veelgi ja lõpuks see struktuur hävib. Selle omaduse tõttu jagab väljatransistoride paralleelühendus automaatselt voolusid struktuuride vahel ilma riknemise ohuta. Suurevõimsuselisi transistore kasutatakse sageli lülititena. Sellisel kasutusalal on vaja võimalikult väikest kanali takistust. Selle saavutamiseks on välja töötatud mitmeid võimsate MOSFET transistoride eriliike (näiteks D-MOSFET, mille kanali takistus võib olla ainult mõni kümnendik oomi) 5.5 Väljatransistor lüliti reziimis
annaabi.ee 
