Loeng Vooluveekogude elustik
esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas
ja ojasilm.
· .Liigid, kelle levikut jõe veerikkus ja vooluhulk ei piira: haug,
lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven ja jõeforell.
Eesti jõgede kalakoosluste kirjeldamiseks on kõik
uuritud jõelõigud suvise maksimaalse
veetemperatuuri alusel jaotatud nelja rühma:
1. Külmaveelised maksimaalne veetemperatuur <13 C
2. Jahedaveelised maksimaalne veetemperatuur 14-17 C
3. Parajaveelised maksimaalne veetemperatuur 18-21 C
4. Soojaveelised maksimaalne veetemperatuur >21 C
Veerikkuse järgi (suvisel madalveeperioodil) on uuritud
jõelõigud jaotatud kolme rühma:
1. Veevaesed minimaalne vooluhulk 0,25 m3/s ja kas maksimaalne
sügavus <0,6 m või domineeriv sügavus <0,4 m;
2. Keskmised minimaalne vooluhulk 1,0 m3/s;
3. Veerikkad minimaalne vooluhulk >1,0 m3/s.
Eesti jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel
annaabi.ee 
