Exami küsimused 2005
Pidurdus on tähtsaks
mehhanismiks reflekside koordineerimisel, millega
kindlustatakse terviklik tegevus. Tal on suur osa uure,
tingitud reflekside väljatöötamisel ning loomade ja inimese
kõrgemas närvitegevuses üldse. Veel kaitseb pidurdus
närvirakke kurnatuse eest. Pidurdus kujutab omapärast
tegevuslikku seisundit, on sageli erutuse poolt esile
kutsutud ja esineb erutusega koos. Tuntakse mitut erinevat
pidurduse liiki, mõned neis tekivad pärast eelnevat erutust,
nt pessimaalne e. parabiootiline pidurdus, teised erutusest
eraldi (otsene pidurdus).
Pessimaalne pidurdus. Kesknärvisüsteemis on selline
pidurdus tähtsaks koordinatsioonimehhanismiks. Pidurdus
tekib seoses liialt sagedaste või liialt kestvate ärritustega.
Seejuures langeb närvirakkude labiilsus, nende erutuvuse
taastumine pärast iga ärritust venib, mis viib lõppude
lõpuks pidurduse kujunemiseni. Algul reflektoorset vastust
esile kutsunud impulsid võivad edaspidi mõjuda
pidurdavalt.
Otsene pidurdus
annaabi.ee 
