pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Vana-Egiptuse kujutav kunst
preester-vaimulik,nende päralt olivahetu korraldav võim templites kirjutaja-kontrollisid töötajate tegevust hierarhiline ühiskond-ühiskonnas oli igal inimesel koht köik oli määratud zooantropomorfne-kujutamisviis,kusjul´malaid kujutati inimese keha ja looma peaga mumifitseerimine-spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimseks skarabeus-sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest sarkofaag-muumia kaitsmiseks massiivne kivist. papüüros-kirjutusmaterjal egiptuse poos-Jalad ja pea külgvaates,Õlad ja silm otsevaates sumerid-mesopotaamia tsivilastsiooni rajajad semiidid-sumerite kultuuri pärijad linnriik-hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda. kiilkiri-silpkiri, tsikuraat-massiivne,astangutena ülespoole ahenev torn. Paabeli torn-maailmaime koos rippuvate aedadega,värviline Rippaiad-kaetud vettpidava materjaliga,mille peal muld ja puud Hammurapi seadused-seadustekogu,seisuslikud seadused
vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. • Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Mastaba Püramiid Sfinks – inimese pea, lõvi keha Templid ja peavärav • Peavärav = püloon • Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. • Sambad jäljendasid taimi – papüüros, lootos, palmid • Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14. saj. e.m.a. Abu Simbeli kaljutempel Luxor Abu Simbel • Järgmine kord: egiptuse skulptuur ja maalikunst; Tutanchamon jms.
tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina.
· Maaühiskond suuremaid linnud vähe, elati maal ja tegeldi · Kirjutati peamiselt ainult poliitilisi ja esindulikke raidkirju. põllumajandusega. · Kirjaoskus oli privileeg. Kuningavõim · Kirjutusmaterjalina kasutusel papüüros. Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA
XTENT modelleerimine Põhimõte: territooriumide määratlemisel arvestatakse keskuse suurusega Hierarhilise analüüsi võimalus – eelda-takse, et suur keskus domineerib lähedal-asuva väiksema üle (vrd nt tänapäeva satelliitlinnad) Võimalus arvestada geograafilisi piire Võimaldab luua hüpoteetilisi poliitilisi kaarte Kirjalikud allikad • Vanade kõrgkultuuride puhul säilinud erinevatele materjalidele kirjutatud tekste (savitahvlid, Egiptuses papüüros, raidkirjad jne) • Mündimaterjal kui oluline allikas – dateeritud teave valitsejate kohta • Kroonikad Probleemkohad: 1) kirjaosakus seotud kõrgklassidega -> nende vaatenurk esindatud 2) Säilinud vaid ühele materjalile kirjutatud tekstid, millel omal ajal selg funktsioon 3) Allikakriitika ja tõlgendamise probleemid -> tekstides kasutatud terminoloogia ja deisukohad hakkavad uurija nägemust mõjutama ja kujundama Arheoloogiline uurimine ja ühiskonnakorraldus
annaabi.ee 
