M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
Nad tegid nii ja niipea kui nad paadis olid, sõudsin meie leete poole; viie või kümne
minuti pärast kuulsime koeri ja hõikavaid mehi. Kuulsime, kuidas nad tulid oja suunas, kuid
ei näinud meid; nad näisid peatuvat ja tükk aega ümber luusivat; siis, kuna me aina
kaugemale ja kaugemale läksime, võisime neid vaevalt veel kuulda. Olime selle aja peale
metsa mööda terve miili edasi jõudnud ja suubusime jõkke; kõik oli vaikne ja me sõudsime
leetele, läksime paplipuude vahele peitu ja olime pääsenud.
Teine meestest oli umbes seitsmekümne aastane või veel vanem; tal oli paljas pea ja hall
põskhabe. Peas oli tal vana kulunud viltkübar, seljas määrdunud sinine villane särk; närused
vanad sinised püksid olid saapasäärtesse topitud; püksitraksid olid omatehtud, -- ei, pool
traksi tal oligi. Käsivarrel oli tal vana pikk sinine mantel libedate vasknööpidega; mõlemal
mehel olid suured võidunud ja kulunud riidest reisikotid.