Haavapuidu omadused
teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka väärtuslikuks metsapuuks.
Haab on meil tavaline ja tuntud. Tavaline küll, aga tuntuse üle võib vaielda: peale selle, et ta
lehed värisevad ja et ta kipub jalal seistes mädanema, on tema kohta ajapikku kogunenud ka
teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka väärtuslikuks metsapuuks.
Meie metsade tavaline lehtpuu – harilik haab – kuulub papli perekonda. Niisiis on haab meie
ainuke kodumaine pappel, kõigi teiste siin kasvatatavate papliliikide (neid on umbes
paarkümmend) looduslik levila asub väljaspool Eestit, need puud on meile sisse toodud.
Papli perekonna nimetuse (Populus) päritolu ei ole päris selge. Arvatakse, et see tuleneb
kreekakeelsest sõnast paipallo – vabisema, värisema. Tõenäolisem tundub aga väide, et see
pärineb väljendist arbor populi (lad.): arbor – puu , populus – rahvas, seega rahvapuud. Vana-
Roomas peeti papleid suursugusteks puudeks ja neid istutati kõikjale avalikesse kohtadesse.