Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"papio" - 2 õppematerjali

Bioinformaatika kodutöö 2
1
doc

Bioinformaatika kodutöö 2

Pan troglodytes Simpans ref|XM_003311514.2| 7946 1 7076/7133(99%) 18/7133(0%) Sumatra Pongo abelii Orangutan ref|XM_002817219.2| 7812 1 7190/7343(98%) 46/7343(0%) Gorilla gorilla gorilla Gorilla ref|XM_004044495.1| 7595 1 7024/7175(98%) 73/7175(1%) Macaca mulatta Reesusmakaak ref|XM_001093593.2| 7300 1 7079/7328(97%) 66/7328(0%) Papio anubis Anubis baboon ref|XM_003898343.1| 7775 1 7094/7353(96%) 60/7353(0%) Dasypus 4216/4873(87%) 169/4873(3%) novemcinctus Üheksavöölane ref|XM_004468411.1| 7060 2 906/1088(83%) 73/1088(6%) Mustela 3169/3556(89%) 94/3556(2%) putorius furo Tuhkur ref|XM_004784212

Informaatika → Bioinformaatika
28 allalaadimist
Esikloomalised
13
ppt

Esikloomalised

Paljude liikide menüüsse kuuluvad ka putukad või väikesed selgrootud. Enamikel Vana Maailma ahvilistel on põuetaskud, mis on selleks, et sinna sisse vajadusel toitu koguda. Paljunemine ja areng Ahvilistel on kehasisene viljastamine. Nende tiinus kestab 145-177 päeva. Emane ahv on võimeline sünnitama ainult ühe poja. Eranditeks on marmorsetid ning tamariinid, kes sünnitavad harilikult kaksikud. Ühe poja eest võib hoolt kanda isegi terve kari. Anuubis (papio anubis) Kuulub pärdiklaste sugukonda ja paaviani perekonda. Elab Aafrika savannides ja hõrendikes. Elutsevad puude otsas 5-6m kõrgusel. Söövad putukaid, lindude ja roomajate mune, juuri, võrseid, lehti, puuvilju ja seemneid Katta ehk kassleemur (lemur catta) Elavad Madagaskari lõunosas. Liiguvad enamasti maapinnal. Nende juhtiv meel on haistmine. Nad on kõigesööjad, kuid harilikult söövad lehti, puuvilju ja oksi. Tiinus kestab 135 päeva.

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun