Inimene on rohkem oma aja, kui oma isa nägu
vanemasse generatsiooni nagu imelikult käituvasse rahvamassi. Nad ei mõista meid ning tundub
et nad isegi ei püüa seda teha. Õigupoolest on pidevas muutumises ühiskond meie ümber ja
noored on esimesed, kes kõik uue kiirelt omaks võtavad. Eakamate puhul võib harjumiseks
kuluda aastaid. Meie muutume, aga isad-emad mitte. Ümberkujunemine tekitab tihti
lahkarvamusi ja arusaamatusi. Üheks äärmuslikuks näiteks võiks tuua Honore de Balzac'i loou
tegelaskuju Isa Goriot' tütred, kes papakese rahakoti tühjaks tegid ning pärast seda temaga
läbikäimise lõpetasid. Õnneks on tegu väga erandliku juhusega ning enamjaolt jääb asi vaid
suhtumise piiridesse.
Piiblis öeldakse, et halb seltskond rikub head kombed. Tõestusi sellele väitele leiame me
kõikjalt. Seltskond, kus veedame oma aja, muudab ajapikku ka meie endi suhtumist. Viibides
palju teistsuguse majandusliku seisuse või kasvatusega inimestega koos, hakkame me ajapikku
muutuma üha rohkem selle seltskonna nägu
annaabi.ee 
