Evolutsioonibioloogia loengud - 2013 - eksami teemad
või koguni ainurolli adaptiivses evolutsioonis.
Neodarvinismi terminit kasutas esmakordselt George Romanes aastal 1895, tähistades sellega
vaadet, mille kohaselt evolutsioon toimub üksnes loodusliku valiku teel nagu seda
kirjeldasid nt. Alfred Wallace ja August Weismann. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt
võimalikuks peetud pangeneetiline pärandumine (s.t., et ka elu jooksul omandatud tunnused
võiksid päranduda järglastele) võimatu. Kuni 1930. aastateni nimetati neodarvinismiks
panselektsionistlikku vaadet evolutsioonile. Neodarvinismi 1930. aastate lõpul kujunenud
variant kannab (eriti vene ja saksa kirjanduses) nime sünteetiline evolutsiooniteooria.
Sünteetiline evolutsiooniteooria on bioloogias 1930. aastatel väljakujunenud neodarwinistlik
teooria, millega ühendati Charles Darwini loodusliku valiku teooria, mis seletab liikide
evolutsiooni, Gregor Mendeli geneetikateooriaga, mis tegeleb pärilikkusega. Sellega sai
evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika.