Olümpiamängud
kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka.
Olümpialipul on valge ilma ääristuseta põhi, mille keskel asub
viievärviline olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. a Pariisis. 3 meetrit pika
ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2
meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esimest korda heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. a PanEgiptuse
mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914.a juunis Pariisis kogunenud VI
olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esimest korda 1920. a Antverpenis.
Olümpiadeviis on ladinakeelne citius, altius,
fortius (eesti keeles 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini'). See väljendab läkitust, mille ROK
adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas
olümpiavaimuga
annaabi.ee 
