Raud ja Alumiinium
Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B
rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54,56,57 ja 58. Omaduselt on
raud metall. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest
alumiiniumi järel teisel kohal.
Raua füüsikalised omadused
Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks.
Raua tihedus on 7874kg/m3
Raua sulamistemperatuu on 1535 kraadi. Raud muutub kuumutamisel palstiliseks, milletõttu seda
on võimalik sepitseda ja valtsida. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav.
Raua keemilised omadused
Raud on keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Raua
kristallvõre muutub erinevatel tempareatuuridel. Kuivas õhus ta
hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga.
Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruuniks. Mida
lisandivabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes.
Raud lahustub reageerides hapetega.Raua