Bioloogia referaat pärilikkusest
2. informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli st. ontogeneesi kestel
(fenogenees).
Pärilikkuse tüübid on:
1. kromosoomiline pärilikkus, st. pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega.
Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine.
2. tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA -
seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevadamitoosi teel).
3. Viirused
3.1 Viirused
Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk')
on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus
ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi
nimetatakse virioniks.
Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks.
Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad
pole ka ühesuguse päritoluga
annaabi.ee 
