Ahelreaktsioonidel tekkinud en saab kasutada, kui reaktsioon on juhitav, st ei toimu plahvatust Selleks peab neutronite hulk, mis põhjustavad tuuma lõhustumise, suurenema aeglaselt nii, et ühe põlvkonna neutronite arvu suhe eelmise põlvkonna neutronite arvusse (paljunemistegur) olema vaid veidi 1st suurem Selleks on vaja kriitilise massiga Uraani, milles reaktsiooni juhitakse nn juhtimisvarrastega, mis neelavad ülearused neutronid Mitte juhitav suure paljunemisteguriga ahelreaktsioon toimub tuumapommis, juhitav aga tuumarektsioonis
tekkivate uute tuumade ja osakeste tekkimise protsessi. Tuumareaktsioonid jagunevad: Raskete tuumade lõhustumis e. ahelreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemis e. sünteesireaktsioonid. 16.Millal räägime ahelreaktsioonist? Ahelreaktsioon on selline reaktsioon, mis säilib tema enda käigus vabaneva energia või osakeste abil. Parimaks ahelreaktsiooni põhjustajaks on neutronid, sest neil puudub laeng. Nad tungivad tuuma ja mõjutavad seda tugevasti. Ahelreaktsiooni isel. Neutronite paljunemisteguriga. 17.Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Ahelreaktsiooni. Paljunemistegur näitab antud põlvkonna lõhustumisi põhjustanud neutronite arvu ja eelmise põlvkonna lõhustumisi põhjustanud neutronite arvu suhet. N2/N1=k K=1-rahulik ahelreaktsioon tuumareaktoris. K< 1-kustuv ahelreaktsioon. K>1-plahvatus 18.Mis on tuumakütuse kriitiline mass? Tuumakütuse minimaalset kogust, milles algab ahelreaktsioon nim
annaabi.ee 
